Laen peab aitama põua tagajärgedest üle saada

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandus, põud, vili, Metstaguse Agro OÜ juhatuse liige Teet Kallakmaa. Järva-Jaani. Pilt on illustreeriv.
Foto: Dmitri Kotjuh/ JŠärva Teataja
Põllumajandus, põud, vili, Metstaguse Agro OÜ juhatuse liige Teet Kallakmaa. Järva-Jaani. Pilt on illustreeriv. Foto: Dmitri Kotjuh/ JŠärva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Täna, 14. augustil toimus Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudis Riigikogu maaelukomisjoni väljasõiduistung, kus olid kõne all põua mõju põllumajandussektorile ja olukorra leevendamiseks kasutusele võetud meetmed.

«Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra on olnud väga vajalik samm põllumeeste aitamiseks, et leevendada põuast tingitud käibevahendite puudust. Eile, 13. augustil kinnitas MES ka väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele suunatud käibekapitalilaenu tingimused,» sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Käibekapitalilaenu eesmärk on põllumajandustootjate ebasoodsatest ilmastikutingimustest ning kliima- ja loodusnähtustest  tingitud olukorra leevendamine ning sihtgrupp põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad. Laenusumma maksimaalne suurus on 100 000 eurot ning intressimäär minimaalselt 4%. Käibekapitalilaenu pikkus on maksimaalselt 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast. Täpsemate tingimustega on võimalik tutvuda MES-i veebilehel.

«Võrreldes turutingimustel laenudega on käibekapitalilaenu eelised eelkõige paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine. MES-il on võimekus alustada laenude andmist esimesel võimalusel pärast raha eraldamist,» sõnas Tarmo Tamm.

«Samuti on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitanud, et põllumeestele makstakse pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. See on oluline, et põllumeestel oleks võimalik oma finantskohustusi õigeaegselt täita,» rõhutas maaeluminister Tarmo Tamm. 

«Lisaks oleme riskide maandamiseks ette näinud mitmeid pikaajalisi meetmeid, nagu näiteks erinevad investeeringumeetmed, mille raames toetatakse muuhulgas investeeringuid niisutusse, ning põllumajanduskindlustustoetus,» lisas maaeluminister Tamm.

Maaeluministeeriumist osalesid maaelukomisjoni istungil maaeluminister Tarmo Tamm ja Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles