Arvamus: Plaanitav Väimela kanala on keskkonnale ohutu

Noeela Kulm Foto: Erakogu

Keskkonnakonsultatsiooni ettevõte Kobras AS sai Lõuna-Eesti Talumuna OÜ-lt tellimuse Väimela kanalakompleksi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamiseks 2017. aasta kevadel. Sama aasta mais avalikustati plaan ehitada kasutuseta jäänud laudad 290 000 munakana jaoks moodsaks ja keskkonnasõbralikuks. Meie seada on tingimused, et ei halveneks Väimela elukeskkond.

Praegune valeinfol põhinev paanika külvamine teeb murelikuks. Ilmselt peaks valeinfo levitajad vastust andma ja vastutust kandma.

Detailplaneeringu lähteseisukohad, KSH väljatöötamise kavatsus ja eskiislahendus saadeti vallamajast 19. mail 2017 tulevase kanala naabritele – sealhulgas Rauameister OÜ ja Võrumaa kutsehariduskeskus – ja asjassepuutuvatele riigiasutustele arvamuste esitamiseks.

Lindude arv seletuskirjas oli «ligi 290 000», seda arvu nimetasime ka piirinaabritega kohtudes. Oluliselt väiksem arv võis meelde jääda lehtedes ja Ametlikes Teadaannetes ilmunud vallavalitsuse teatest: «Mõjude hindamise aluseks on kavatsus püstitada kodulinnufarm, kus saab kasvatada rohkem kui 60 000 lindu.»

Kana ju ei pissi!

See on mõjude hindamise künnisarv, väiksema kanala puhul oleks piisanud keskkonnakompleksloast ja ehitusloast. Kanade maksimumarv 360 000 on tulnud protsesside läbiarvutamise tulemusel.

Uusi töökohti ja tootmist saab targalt teha. Näiteks ei hakata Väimela kanalas sõnnikut kohapeal ladustama, vaid kogutakse konteineritesse ja viiakse minema, suure tõenäosusega biogaasijaama. Varusõnnikuhoidla rajamise nõue tuleneb veeseadusest, see peab avariiolukordadeks olemas olema.

Keskkonnakonsultantidena näeme, et mitme fakti tõlgendamisega on probleeme. Petitsioon.ee keskkonnas on inimesed avaldanud toetust dokumendile, kus neli punkti, kõik  ekslikud.

Keskkonnaministri määrusest tulenevalt on lõhnaaine esinemise häiringutase «vastuvõtja» juures 15 protsenti aasta lõhnatundidest. Eesti keskkonnauuringute keskuse teostatud modelleerimise andmed näitavad, et häiringutaset ei ületata. Oleme kogenud nii Meemaste tibulas kui Rosma kanalas, et kanalalõhna on tunda vaid ventilatsiooni väljatõmbe ees, samuti avatud sõnnikuhoidla juures.

Reovee käitlemise tingimused seadis Võru Valla Veevärk. Olmevee saab juhtida valla ühiskanalisatsiooni. Puhastussüsteemi saab häälestada reovee koostise järgi ning ei ole välistatud ka lindlate pesemisel tekkiva reovee, kus pesu­aineid ei kasutata, juhtimine valla kanalisatsiooni. Kui olemasolevad seadmed ei suuda soovitud kogust puhastada, peab süsteemi täiustama – nii on meile kirjalikult ka lubatud.

Asjakohane on meenutada rahvalikku keelitust: lapsed räägivad siis, kui kana pissib. See tähendab, et kana ju ei pissi! Pärast kanalate pesemist kasutatav desoaine ei ole ohutuskaardi kohaselt veekeskkonnale ohtlik ja vee-elustikule toksiline. Kui mõelda, kui kanget keemiat koduköögist iga päev kanalisatsiooni juhime, siis isegi kui mingi kogus desoaine jääke sinna jõuab, ei saa seda võrrelda meie endi koormusega puhastile.

Lindudelt inimestele kanduvate haiguste võimalikkuse kohta oleme seisukohta küsinud terviseametilt ning toidu- ja veterinaarametilt. Viimane on meile kirjalikult kinnitanud, et inimesi nakatavaid loomade nakkushaigusi pole Eestis kirjeldatud.

Väimela kanalas ei hakata sõnnikut kohapeal ladustama, vaid kogutakse konteineritesse ja viiakse minema.

Arendaja on meile kinnitanud, et antibiootikume kasutama ei hakata, seega pole tarvis muretseda võimalike jääkide sattumise pärast looduskeskkonda. Rahvakoosolekul Väimelas oli jutuks antibiootikumide väidetav kasutamine Rosma kanalas neli aastat tagasi, aga nüüd on meieni jõudnud info, et väitja ajas segi antibiootikumid ja vaktsiinid ning on eksimust tunnistanud.

Petitsioon.ee lehel väidetakse, et kanalaga kaasneb spetsiifiline ammoniaagihais, mis katab ringikujuliselt kogu Väimela aleviku ja ümbruse.

Selgitus: mõjude hindamise ala määratlemine on otseselt seotud valdavate tuulte esinemissagedustega. Seda ala on ekslikult võrdsustatud alaga, kus lõhna häiringutaset ja ammoniaagi sihtväärtust ületatakse.

Mõju hindamise ala määratleti suure puhvrina tegelike oluliste keskkonnamõjude levimise alast väljapoole. Esialgset määratlust korrigeeriti keskkonnaameti tehtud ettepanekust lähtuvalt, näidates seda suuremana, kui keskkonnaamet soovis. Amet kinnitab, et üldjoontes on nende ettepanekuga arvestatud.

Teiseks väidetakse, et kanalakompleksi detailplaneering rikub Võru valla üldplaneeringut ja maakonnaplaneeringut. Selgitus: detailplaneering on mõlemaga kooskõlas. Lähtutud on keskkonnahäiringute vähendamise vajadustest linnalises keskkonnas.

Maakonnaplaneeringu visioon on võtta kasutusse tühjaks jäänud laudakompleksid. Detailplaneering on kooskõlas põhimõttega, et tööstuspiirkondade arendamisel tõhustada maakasutust ja kasutada keskkonda säästvat tehnoloogiat.

Kolmandaks väidetakse, et ammoniaagi puhul avaldub keskkonnarisk juba väga väikeste kontsentratsioonides ning mõjualasse jäävad nii kaitse all olev Väimela mõisa park kui ka nahkhiirte elupaik.

Selgitus: ammoniaagi aasta keskmine sihtväärtus 8 μg/m3 ongi kehtestatud epifüütsete samblike populatsioonide hea seisundi tagamise eesmärgist lähtudes. Väimela kanala ümbruses tundlikke taimeliike ja samblikke ei ole.

Kirjanduses ei ole meile teadaolevalt andmeid nahkhiirtele tuletatud taseme kohta, ent eeldame, et see võib olla samas suurusjärgus, mis inimeste puhul.

Elanikkonnale tuletatud kokkupuutetase, millest kõrgemaga ei tohi inimesed kokku puutuda, on sissehingamisel 2800 – 23 800 μg/m3. USA eri allikate andmetel jäävad inimese tervisele kahjulikku mõju mitteavaldavad sisaldused vahemikku 70–200 μg/m3. Väimela kanala tekitatavad ammoniaagi kontsentratsioonid ei küündi sinna lähedalegi.

Veel heidetakse Petitsioon.ee lehel ette, et KSH aruandes on tehtud olulisi vigu: Väimela valitsevad tuuled ei ole keskkonnaagentuuri ametlikel andmetel kirdesuunalised. Selgitus: tuulteroos näitab, millisest suunast, mitte kuhu poole tuuled puhuvad ja on näha, et need puhuvad valdavalt edelast ehk on kirdesuunalised.

Väimela kanalakompleksi KSH aruande koostamise juhtekspert Urmas Uril on KMH litsents ning pikaajalised kogemused. Peame oluliseks, et uuendused oleksid kõrvuti traditsioonidega ning paindlikult käsikäes võimalustega.