ARVAMUS: Tants Väimela õrrepidamiskanala ümber

Lõuna-Eesti Talumuna OÜ juhatuse liige Tõnu Vetik Foto: Erakogu

Lõuna-Eesti Talumuna OÜ kavandab Väimelasse uut õrrepidamiskanalat ja soovime nii kohalikele inimestele kui ka laiemale avalikkusele oma kavatsusi selgitada.

Arutasime juuli lõpus kohalike inimestega detailplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet. Olime väga üllatunud, kui kohtasime protestgrupi organiseeritud vastuseisu, valeväiteid ajakirjanduses ja suurt hulka valesti informeeritud alevikuinimesi. Oleme olnud kogu aeg seisukohal, et arendusprojekt tuleb läbi viia täielikult läbipaistvalt ja kõik osapooled peavad saama vastused küsimustele ausalt ja kontrollitult.

Alustame kanade arvust. Kinnistu, kuhu kanalat planeerime, detailplaneeringu algataja Võru vallavolikogu on valla kodulehele üles laadinud detailplaneeringu kinnitatud lähteseisukohad, kus on kirjas kanade arv umbes 290 000 kana. See on avalikuks tehtud suvel 2017 ja olnud kõigile soovijatele kättesaadav.

Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneeringu koostamise korraldaja teated on edastatud posti teel kõigile puudutatud isikutele.

Nii on Pärna tee 7 ja Pärna tee 9 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtades (dokument on kõigile huvilistele kättesaadav olnud ja on praegugi valla kodulehel) kirjas 290 000 kodulinnuga farmi rajamine. Töö käigus on seda arvu korrigeeritud seoses tehnoloogiliste iseärasustega 360 000 kanale.

360 000 on maksimaalne kanade arv, mis selles kompleksis olla võib ka tulevikus. Sellest suurema kanade arvu esitamine ajakirjanduses on pahatahtlik valla elanike eksitamine. Näiteks on Võrumaa Teataja 2. augusti numbris kirjutatud 1 800 000 või enama kana pidamise plaanist. Ebaaus avalikkuse hirmutamine, millel puudub igasugune tõepõhi.

360 000 kodulinnuga farm ei ole Baltimaade suurim, see on järjekordne valeväide. Läti munatootja Balticovo farmides on kokku ligi 2 800 000 munejat lindu, nendest umbes 2 000 000 lindu paiknevad ühes laudakompleksis. Konkureerime kõik ühisel turul ja väiksema kui 290 000 linnuga farmi korral oleks tarbijale Eesti muna hind lettidel oluliselt kallim kui Läti muna.

Täiesti arusaadavalt on Väimela elanike suur mure lõhnahäiringu võimalik esinemine kanala rajamisel. Siin saame toetuda Eesti riigi välja töötatud lõhnahäiringu mudelile, mis on koostatud nii arendajast kui KSH läbiviijast sõltumatult, Eesti keskkonnauuringute keskuse poolt.

Niinimetatud lõhnaroos ehk lõhnahäiring on viidud seaduses ettenähtud normi piiridesse. Selleks on arendaja otsustanud, valides kallima tehnoloogilise lahenduse, mitte ladustada sõnnikut kanalakompleksi territooriumil. See viiakse kinnises ruumis asuva konteineri täitumisel koheselt biogaasijaama. Esialgsed läbirääkimised on selleks ka juba peetud.

Seega ei anna võrrelda nõukogudeaegseid kanalaid, kus olid haisu levitavad sõnnikulaguunid, plaanitava uue kanalaga, kus sõnnikut kohapeal ei hoita.

Hirmutamisel kasutatakse ka väidet, et kanalas tekkiv reovesi reostab pinnast ja vett. Parima võimaliku tehnoloogia valimisel on arvestatud sellega, et kanalas tekkiv reovesi ei jõua pinnasesse, põhjavette ega pinnavette. Kanala pesemise käigus pesuaineid ei kasutata, tekkiv reovesi kogutakse isoleeritud kogumiskaevu ja viiakse grupi ettevõtete põldudele väetiseks.

Kanasõnnikut põldude väetamiseks on kasutatud sama kaua, kui on peetud kanu. Alternatiiv on lindlate pesuvesi juhtida ühiskanalisatsioonivõrku, oleme selles osas pidanud läbirääkimisi Võru Valla Veevärk OÜga. Olmereovesi suunatakse sama veefirma hallatavasse ühiskanalisatsioonivõrku mööda suletud torustikku. 15 töötajaga farmis tekkiv olmevee kogus ei ole suur.

Protestigrupp esitab kindla väitena antibiootikumide kasutamist munafarmides. Aus oleks näidata, millel selline süüdistus põhineb, vastasel juhul on tegemist laimu ja valega, mis hakkab oma elu elama. Võin kinnitada, et meie munakanalates ei kasutata antibiootikume – punkt!

Mõned Eesti kaubandusketid on teatanud, et aastast 2025 enam puurikanade mune nende lettidelt osta ei saa. Klientidele pakutakse kas õrrekanade või mahemune. Praegu impordib Eesti ligi 30 protsenti mune Baltikumist ja Poolast, sest meil siin pole piisavalt tootmisvõimsusi.

Kui me arenguga kaasa ei lähe, hakkame importima kuni 70 protsenti munadest ja laseme võib-olla alatiseks käest võimaluse pakkuda Eestis toodetud kanamune Eesti inimestele. Rääkimata töökohtadest ja regiooni arengust. Uus nüüdisaegne tööstus tervikuna võimaldab maksta ka kõrgemat palka töötajatele ja ehk jätab mõni inimene Soome tööle minemata ning jääb mõnigi pere seetõttu kokku.

Mida vald ja inimesed uuest kanalast saavad? Loome kuni 15 uut töökohta ja need ei ole IT-spetsid, nagu juuli lõpus koosolekul kostus. Samavõrra lisandub ka seotud töökohti. Valla tuntus kasvab ja investeering kanalasse näitab, et vald on teistelegi investeeringutele avatud.

Lagunenud suurfarmi asemele tuleb nägus nüüdisaegne tootmine ja Väimelas toodetakse märkimisväärses mahus Eesti mune. Oleme alati valmis kuulama ära valla inimeste soovid ja nendega arutama, kuidas saaksime kaasa lüüa valla elus. Oleme avatud kompromisside otsimisele.

Kas detailplaneeringut ja KSHd vastu võtta ja kehtestada või mitte, otsustab kohalik omavalitsus. Seda, kas kompleksluba väljastada või mitte, otsustab keskkonnaamet. Meie soovime ennekõike valeväited ümber lükata ja protsessi lõpuni viia selgelt ja läbipaistvalt, et vastavad institutsioonid saaksid teha oma tööd ja langetada otsuseid sõltumatult.