Valga linnavolikogu opositsioon täna volikogus hääletusele mineva haridusreformi poolt hääletada ei kavatse, nende arvates on poolik.
Linn jookseb poliitiku hinnangul vedurist ette
28. oktoober 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna liikme ning volikogu aseesimehe Valter Malmi arvates peaks linn enne reformi jälgima, mis toimub haridusvaldkonnas riigi tasandil. Tema arvates võib tekkida oht, et linn kiirustab haridusvedurist ehk riigist reformidega ette. Tema sõnul ei võetud ka rahanduskomisjonis linnavalitsuse poolt tehtud ettepanekut vastu – hääled jagunesid kolm ja kolm.
Kavandatavas hariduse arengukavas ei ole Malmi sõnul üldse arvestatud ka vene gümnaasiumi tulevikku. «Mõtlema hakatakse, kui seal on 60 õpilast või vähem. Aga kas siis kohe, kui 59 õpilast on, hakkame midagi tegema?» ei mõistnud ta küsimuse piiritlemist arvudega.
Samuti ei ole volikogu aseesimehe sõnul mõistlik panna kokku kaugõppegümnaasiumi ja tavagümnaasiumi õpilased, kuna inimesed, vanused ja kombed siiski erinevad. «Arvestades erinevat kontingenti, vähemalt hooned peaksid olema erinevad, kuid juhtimist on muidugi võimalik liita,» selgitas Malm.
Reformi käikuminekul tuleks oluliselt investeerida ka Valgesse Majja, kus seni olnud põhikooliaste. Sealolevad tingimused praegu aga Malmi meelest gümnaasiumi vajadustele ei vastaks. Ka on opositsioon seisukohal, et kui õpetajate puhul konkurssi mitte korraldada, tuleks seda gümnaasiumi juhtkonna tasemel siiski teha.
Malm on isiklikult veendumusel, et kui Valgas tahetakse näha jätkusuutliku gümnaasiumi, tuleks kaaluda riigigümnaasiumit või gümnaasiumi eelastet.
«Minu üks konkreetne ettepanek on see, et gümnaasiumile teha eelaste,» ütles Malm, selgitades, et sinna kuuluks sel juhul põhikooli kolmas aste ehk 7., 8., ja 9. klass. Ta lisas, et eelaste oleks kahe paralleeliga: umbes 150 õpilast ja gümnaasiumiastmes 132 õpilast, «Kokku 282 õpilast, mis on juba kooli moodi,» ütles Malm.
See variant annaks gümnaasiumile oluliselt suurema õpilaste numbri ning jätaks lapsevanemale valiku, kuna alles jääks ka teine põhikool.