Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/18/7908010t1hbbca.jpg)
/nginx/o/2018/08/16/11243897t1h4c57.jpg)
Valga gümnaasiumis korraldatud ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi vestlusringis osales ka president Kersti Kaljulaid. Räägiti õpetaja rollist ühiskonnas, kodakondsusest, eestlusest ja eestikeelsest haridusest.
President Kaljulaid rõhutas, et meie keelt hoiab elus enda tahe seda kogukonnana rääkida. «Kui keegi siin toimetab ja elab, oleks igati normaalne, et ta teeb seda kõike meie riigi keeles.»
Riigipea sõnul võiks igaüks, kes juba lasteaiast saadik oma emakeele kõrval ka eesti keelt räägib, öelda, et ta on eestlane. «Peame aktsepteerima, et neil on võimalus öelda, et nad on eestlased, ja neile ei öelda selle peale vastu: ei ole, sa oled integreerunud hispaanlane või venelane.»
Selle teema kohta oli tal enda elust kohe üks huvitav näide tuua. «Käisin lapsega EMOs ja valvearst oli kindlasti Indiast tulnud,» jutustas president ning lisas, et arst rääkis suurepäraselt eesti keelt.
«Minu laps on kasvanud Luksemburgis eripalgeliste inimeste keskel ja harjunud sellega, et inimesi on igat nägu. Pärast küsisin, kas ta pani tähele, et arst on Indiast tulnud, aga vaata kui hea eesti keel. Ta vaatas mind rumala näoga, sest tema polnud üldse märganud, et see inimene võinuks olla keegi muu kui eestlane.»
Vestlusringis küsiti Kersti Kaljulaidilt sedagi, mis tunne on olla Eesti Vabariigi esimene naispresident. «Vastutus on tohutult suur – täpselt samamoodi nagu esimestel naispeaministritel ja -kaitseministritel,» vastas ta.
Samas meenutas ta vahejuhtumit, kui ükskord restoranis keegi talle ligi astus ja kiitis, et riigipea teeb naisena väga hästi seda meeste tööd.
«Mul ei ole õigus vastu võtta komplimenti selle eest, et olen naine. See on lihtsalt sellepärast, et mul on kaks X-kromosoomi. Ma ei ole ise sellele kuidagi kaasa aidanud,» tõrjus Kaljulaid sedasorti kiitust.
Pisut kohatuid komplimente on tal tulnud vastu võtta välismaalgi. «Mulle öeldi Saksamaal: «Oi, te näete väga hea välja. Mulle meeldib see soeng rohkem kui see, millega ma teid aasta tagasi nägin.» Eks ole ju aus sellest rääkida, aga mitte sellel hetkel,» lisas president.
Kaljulaidi sõnul ei tohiks naispoliitikutele seada teistsuguseid ootusi ja nõudmisi kui meestele. «Kui mehed näevad head välja, siis sellest ei kirjutata,» nentis ta ja tõi võrdluseks, et poliitikutest naiste soengutest ja väljanägemisest kirjutatakse küll.
Koolis korraldatud vestlusring oli osa ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi suvekoolist Valgamaal. Kokku tuli umbes 50 õpetajat üle Eesti.
Lõuna-Eestis külastas president lisaks Valga gümnaasiumile ka Pajumäe farmi ja Nuias metalli töötlemise ettevõtet.