Põlva turu direktori tütar täitis oma elu teatriga

Indrek Sarapuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlva uus keskväljak on näitleja Ene Järvisele oluline paik. Varem asus seal turg ja tema ema nimetas ennast turu direktoriks. Ema teadis Järvise mäletamist mööda kõiki inimesi, klappis rahvaga, kes seal käisid, müüs pileteid.
Põlva uus keskväljak on näitleja Ene Järvisele oluline paik. Varem asus seal turg ja tema ema nimetas ennast turu direktoriks. Ema teadis Järvise mäletamist mööda kõiki inimesi, klappis rahvaga, kes seal käisid, müüs pileteid. Foto: Indrek Sarapuu

Ene Järvisega Põlva keskväljakule liikudes saadab mind tema monoloog. «Vaat seal on see Kähri maja, mille hoovist läbi tulime. See oli otsetee siia turuplatsile. Kui muutunud ikka kõik on … See on uskumatu! Aga mis siin mõelda – 50 aastat olen olnud ära.»

Nõnda räägib Ene Järvis tõelist näitleja hääledünaamikat appi võttes, ajas rännates – umbes nii, nagu mõne draama monoloogi õiget nooti otsides.

Uus Põlva keskväljak on sobiv paik meie vestluseks, sest Põlvas oleks justkui dekoratsioonid vahetunud. Loodud on uus ruum ja pole paremat kohta, kus rääkida Põlva identiteedist, tulemistest ja minemistest ning uutest katsumustest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles