Kommentaar: Kui kaua väikekoolid jätkavad?

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Algava õppeaasta suurim muudatus Lõuna-Eesti koolivõrgus on Tsirguliina keskkooli muutmine põhikooliks. Mulluse haldusreformi tulemust silmas pidades kuulutab see maagümnaasiumidele ette üha raskemaks muutuvaid aegu.

Valdade ühendamise ajal lohutasid optimistid, et see ei mõjuta inimeste igapäevast elu kuigi palju.

Et mitte tekitada asjatuid pingeid, pandi ühinemislepingutesse kirja, et uues vallas säilitatakse kõik koolid, lasteaiad, kultuurimajad. Riigieelarvest saadav ühinemistoetus jagatakse enam-vähem õiglaselt ning keegi ei jää päris tühjade kätega.

Kuid ühinemisleping ei ole omavalitsusele põhiseadus. See pole isegi mitte arengukava, vaid leping, millel pole kuigi tugevat tagatist. Pigem on see džentelmenide kokkulepe, mille tagatis on sellele alla kirjutanud poliitikute hea nimi. Kui aga võimule tulevad uued inimesed, ei pruugita vanu kokkuleppeid tunnistada ning ka olud võivad muutuda.

Nii saavad pessimistid küsida: kui kaua ühinemislepingutesse kirja pandud häid lubadusi austatakse? Kui palju läheb aega, et mõnes koolis vähendatakse kooliastmete arvu, mida on suures vallas tublisti lihtsam teha kui väikevaldades?

Maagümnaasiumide sulgemist nimetatakse koolivõrgu «korrastamiseks», mis justkui viitaks, et see on praegu korrast ära.

Valdade (sund)liitmise tulemusel on näiteks Võru vallas nüüd kaks gümnaasiumi – Parksepa ja Vastseliina –, mis tõenäoliselt on ühe valla kohta natuke palju. Vastseliinas gümnaasiumihariduse andmise jätkamine on pandud küllap suurema küsimärgi alla kui kunagi varem.

Riigi koolipoliitika eelistab maakonnakeskustesse rajatud riigigümnaasiume, kellega maagümnaasiumidel üha raskem konkureerida. Näiteks Antsla gümnaasium jäi tänavu ilma riigi jagatud renoveerimistoetusest, sest vald ei täitnud raha saamise peamist tingimust: loobuda gümnaasiumiklassidest.

Maagümnaasiumide sulgemist nimetatakse ametlikus keelepruugis koolivõrgu «korrastamiseks», mis justkui viitaks, et see on praegu korrast ära. Korda saabki see ilmselt siis, kui viimanegi kohalik volikogu on otsustanud oma vallas gümnaasiumiharidusest loobuda. Järgmisi kohalikke valimisi silmas pidades võiks see olla üks kohapealse arutelu teema, kuigi riik on oma valiku riigieelarve kaudu juba teinud.