Lõuna-Eesti 10 kaunimat paika

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Madis Perli

24. august 2018, 00:07

Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp.
Piusa koopad tekkisid klaasliiva kaevandamisel.
Pühajärves on viis saart.

Lõuna-Eesti on tuntud kauni looduse ja vaatamisväärsuste poolest. Millised on need kõige erilisemad ja ilusamad paigad Põlva-, Valga- ja Võrumaal, kus peaks tingimata ära käima?

Lõuna-Eesti Postimehe toimetus valis suve jooksul välja kolme maakonna kümme kaunimat kohta ja seadis need edetabeli järjestusse. Toimetuse fotograaf Arvo Meeks käis need paigad läbi ja jäädvustas ilu ka läbi kaamerasilma pildile.

1. koht: Taevaskoda (77 punkti)

Kõige kaunimaks pidas toimetus Põlva vallas asuvat Taevaskoda, mida saab mõnusalt külastada mööda kolme kilomeetri pikkust ringikujulist matkarada. Tee juhatab matkaja maaliliste paljandite ja loodusjõudude ürgsete vaadeteni, samuti legendide, muistendite ja filmide maailma. Siinsamas on näiteks filmitud «Viimset reliikviat».

Teel saab näha Suurt Taevaskoda, Väikest Taevaskoda, Emalätet, Neitsikoobast, Salakuulajakivi, Savimäge ning Ahja jõge. Taevaskojas käimine annab ürgse laengu ning see on ajalooline looduslik pühapaik.

2. koht: Suur Munamägi (62 punkti)

Eestimaa ja Baltimaade kõige kõrgemale mäele, 317,4 meetri kõrgusele merepinnast on rajatud Suure Munamäe vaatetorn. Sealt avaneb lummav vaade üle Haanja kõrgustikul laiuvate metsade ja järvede.

Kõige esimene torn ehitati Suurele Munamäele 1812. aastal ning praegune on arvult kuues – valmis 1939. aastal. Selle kõrgus pärast 1969. aasta remonti on 29 meetrit.

Hea ilmaga võib tornist näha 50 kilomeetri kaugusele. Kui oled jalamilt jõudnud metsa sisse, tekib kohe ürgne tunne, sest loodus on puutumata ja õhk värske.

3. koht: Meenikunno raba (48 punkti)

Räpina vallas asuv Meenikunno raba peibutab nii matkajaid, marjulisi kui ka linnuvaatlejaid. Rabas on 5,8 kilomeetri pikkune ringikujuline matkarada, mis koosneb 2,4 kilomeetri pikkusest laudteest ja 3,4 kilomeetri pikkusest metsarajast. Rajal on 13 infotahvlit, mis tutvustavad raba ja metsa.

Matkaraja Liipsaare-poolses otsas on vaatetorn, kust avaneb vaade üle soo. Liipsaare parklast tulles saab mõnusa tunde puhtast männimetsast ja rappa suundudes sealsest hõngust. Väga ilusad on soosaared ning -järved, kus saab ennast jahutamas käia.

4. koht: Piusa koopad (45 punkti)

Võru vallas asuvad Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922–1966. Praegu on koobaste külastuskeskuses avatud muuseum, seminariruum ja kohvik. Giidi saatel on võimalik külastada Muuseumikoopa vaateplatvormi.

Ka koobaste ümbruskonnas on palju vaadata. Näiteks saab käia Piusa liivakarjääris.

Piusa koobastes asub Ida-Euroopa suurim nahkhiirte talvituskoloonia. Koobaste ja seal elavate nahkhiirte kaitseks on loodud ka Piusa koobastiku looduskaitseala. Samuti on seal kahekilomeetrine matkarada.

5. koht: Pühajärv (42 punkti)

Otepää vallas asuv Pühajärv on oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega piirkonna kõige kaunim järv. Pühajärvest saab alguse Väike Emajõgi. Järve põhjatipus on suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohvikute ja paadisadamaga.

Huvilised saavad Pühajärve ilu uudistada ümber järve kulgeval 12-kilomeetrisel matkarajal. Järve õnnistas 1991. aastal dalai-laama Tendzin Gjatso, seda sündmust tähistab puuskulptuur järve pargipoolsel kaldal.

6. koht: Ööbikuorg (39 punkti)

Rõuges asuv Ööbikuorg on nime saanud sellest, et kevaditi kajab paik ööbikute laulust. 10 kilomeetri pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: Kahrila järv, Tõugjärv, Ratasjärv, Kaussjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv ja Valgjärv.

Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Ööbikuoru juures asuvad Rõuge linnamägi, Pesapuu vaatetorn (27 m), külastuskeskus ja muinastalu. Vaatetornist avaneb vaade üle oru ja ilusa looduse. Ööbikuoru väike matkarada (450 m) viib läbi Rõuge ürgorgu suubuva lühikese sälkoru – tsori, mille järskudel nõlvadel paljandub paekivi.

7. koht: Karula rahvuspark (31 punkti)

Karula rahvuspark (123 km²) on Eesti kõige väiksem ja künklikum. Karula loodus on mitmepalgeline, sest põhjas domineerivad aastatuhandeid kestnud inimtegevuse mõjul tekkinud pärandkultuurmaastikud, kuhu on koondunud põhiline osa asustusest.

Lõunas aga laiuvad metsamassiivid, mis katavad kolmveerandi rahvuspargi pindalast. Mandrijää taandumisel tekkis Karula piirkonda hulgaliselt järvi, millest 40 jääb rahvuspargi alale – neist suurim on Ähijärv (176 ha).

8. koht: Sangaste loss (23 punkti)

Otepää vallas asuva Sangaste lossi projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal ja see valmis 1881. Lossi teevad eriliseks erikujuga tornid, fassaadi asted ja telliste värv. Lossi eraomanik oli aastatel 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg.

Pärast seda on lossi kasutatud näiteks ka heinaküüni ja pioneerilaagrina. 2000. aastal andis majandusministeerium lossi üle Sangaste vallale, mis asutas sihtasutuse ajaloolise ehitise korrashoidmiseks ja arendamiseks.

Praegu tegutseb loss hotelli ja restoranina. Keldris asub lastele mõeldud Hiirtemaa, lossi taga ajalooline dendropark.

9. koht: Hinni kanjon (17 punkti)

Rõuge vallas asuv Hinni kanjon on 15–20 meetri sügavune sälkorg. See devoni ajastul ladestunud liivakivi loodusmälestis on oma sügavuse tõttu Eestis ainulaadne, sest pole teada teisi sügavaid liivakivikanjoneid.

Kanjoni pikkus on umbes 200 meetrit ning laius ülesvoolu minnes 6–10 meetrit, mis kitseneb kolme meetri laiuseks. Kanjonile lisavad erilisust ürgne loodus ning väike allikakoobas.

10. koht: Pokumaa (15 punkti)

Viimasena pääses edetabelisse Antsla vallas paiknev, kunstnik Edgar Valteri idee järgi rajatud teemapark Pokumaa. Külastuskeskuses Pokukoda saab tutvuda Valteri originaalloominguga ja ise pokusid meisterdada.

Padasoomäel võib tutvuda talukultuuriga ning sealt saavad alguse matkamängurada ja kaks taimede õpperada. Haukal on võimalus külakiigel kiikuda või kuuetahulises püstkojas mõtteid mõlgutada.

HÄÄLETUS

• Hääletusel osalesid Lõuna-Eesti Postimehe reporterid, toimetajad ja fotograaf.

• Igaüks sai anda kümnele kaunimale kohale (esialgu oli nimekirjas kauneid kohti rohkem kui kümme) punkte.

• Hääletuse tulemusena eristusid nimekirjast selgelt kümme kaunimat paika.

Allikas: LEPM

Kommentaarid

Märksõnad

Põlva