Lemmikloomade hülgamine on jätkuvalt laialdane probleem. Hülgamiste arv suureneb igal aastal just suve lõppedes, mistõttu korraldab Eesti loomakaitse selts (ELS) ka sellel aastal kampaania «Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?». Sellega tuletatakse inimestele meelde, et lemmiklooma võtmisega kaasneb vastutus looma heaolu ees ja kutsutakse inimesi üles märkama hüljatud lemmiklooma.
Enne lemmiklooma võtmist tuleb mõelda, kas ollakse suuteline looma eest hoolitsema ja vastutama tema eluea lõpuni.
«Kahjuks leidub endiselt väga palju inimesi, kes loomavõttu läbi ei mõtle ja esimesete takistuste tekkimisel lemmiku ära annavad või lausa hülgavad. Harvad ei ole ka juhtumid, kus loom jäetakse üksi aianurka, ilma hoolest ja tähelepanust,» kommenteeris Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Kaisa Kaljurand.
«Looma puhul ei ole tegu asjaga, mille võib tagajärgedeta minema visata või ära anda. Omanikuvahetus või lausa hülgamine võib loomale mõjuda negatiivselt lemmiku vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Lisaks võib hüljatud loomadest kasvada vaid loetud aastatega paarisajapealine metsik loomakoloonia, mis vaevleb haiguste, külma ja nälja käes,» selgitab Kaljurand.
Vastutustundetud lemmikloomaomanikud ei tekita kahju üksnes loomale, vaid kogu ühiskonnale, kui kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud peavad kurva saatusega loomadega tegelema. 2017. aastal laekus ELSi infoliinile üle 3000 teate, millest märkimisväärse osa moodustasid teated väärkoheldud ja hüljatud loomadest. Lisaks tegeles selts kolme suure kassikolooniaga.
Varjupaikade MTÜ tegeles eelmisel aastal ligi 4000 loomaga, kellest oma koju läks tagasi vaid 643. Seesugused numbrid toovad kaasa ka suure ressursikulu. Eesti loomakaitse selts kulutas eelmisel aastal hüljatud loomade abistamiseks ja probleemidega tegelemiseks üle 45 000 euro ja rohkem kui 5000 töötundi. Kohalikel omavalitsustel kulub hulkuvate ja hüljatud loomadega tegelemiseks kokku rohkem kui miljon eurot aastas.