Noortekambad annavad tööd ka Kagu-Eesti korrakaitsjatele

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ka Valga jaam tõmbab aeg-ajalt korrarikkujaid ligi. Mullu sügisel lõhkusid väidetavalt just noored jaamahoones tegutseva söögikoha plakati.

FOTO: Tiit Loim / Lõuna-Eesti Postimees

Avalikes kohtades kogunevad noortekambad on ajanud ministrid tänavatele patrullima ja pannud küsima, kas noorus on päästmatult hukas. Igavusest kogunevad noored ei ole paraku võõras teema ka Kagu-Eesti korrakaitsjatele.

Näiteks pidi politsei eelmise aasta lõpus korduvalt käima Valga jaamas, kuna tavaliselt neljast noorest koosnenud seltskond häiris hoones töötavate inimeste – näiteks koristajate – tegevust. Samuti lõhuti jaamas tegutseva kohviku Fresh Buffe reklaamplakat. Kohviku omanik Tanel Valk ütles toona, et sellega põhjustati ettevõttele 200-eurone kahju.

Neljapäeval kinnitas Valk, et sel kevadel ja suvel on olukord jaamas olnud rahulik. «Eks noori ikka liigub, aga korrarikkumisi pole olnud. Kui pimedam ja külmem aeg tuleb, siis pigem kolitakse siseruumidesse.»

Olukord Valgas võib aga olla parem kui nii mõneski teises võrreldava suurusega linnas, kuna maakonnakeskuses on omajagu turvakaameraid. Seevastu on viimasel ajal piirilinnas Valkas sagenenud juhtumid, mille puhul lõhutakse linna vara, pillutakse öösiti maha prahti ja lärmatakse.

«Politsei andmetel on sageli selliste juhtumite taga Valgast pärit noored,» ütles Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija reporter Inga Karpova. Nüüd on olukord muutunud sedavõrd hulluks, et Valka kihelkonnaduuma otsustas lasta paigutada linna kõige probleemsematesse kohtadesse valvekaamerad.

Kagu jaoskonna piirkonnavanema Katrin Satsi sõnul ei saa öelda, et probleem riigi kagunurgas muu Eestiga või eelnevate aastatega võrreldes kuidagi teravam oleks.

«Kui koos tullakse »helgetele« ideedele ning tõstetakse käsi kellegi vara või tervise vastu, peab sellele reageerima – ning mitte üksnes politsei,» tõdes Satsi.

Politsei juurde jõuavad need noored sageli alles siis, kui noor on juba toime pannud süüteo või on sõltuvushäire küüsis. «Paljude puhul näeme oma töös, et lapse ja perega tuleb süvitsi tegeleda. Pelgalt karistamine lahendust ei too ning uusi süütegusid ära ei hoia,» rääkis piirkonnavanem.

Tavaliselt on tegemist noortega, kes satuvad politsei huviorbiiti esmalt pisirikkumistega, nagu koolist puudumised, hulkumised või vargused.

«Kui nendele ei järgne õigeaegselt adekvaatne reaktsioon ning arusaam teo keelatusest, siis riskikäitumine aina süveneb ning aastatega saavad pisirikkumistest tõsised kuriteod,» nentis Satsi. «Väga sageli ilmnevad esimesed ohumärgid juba varajases eas ning siis on oluline selgitada välja põhjused ja tagamaad.»

Süütegusid panevad tihti toime tähelepanu janunevad lapsed, kes pärit katkistest peredest, kus napib vanemlikku hoolt, tähelepanu ja õpetust. «Sellistel puhkudel on oluline märgata ja abistada tervet peret.»

Õnneks pööravad ümberkaudsed inimesed Satsi kinnitusel korrarikkumistele suurt tähelepanu.

Ta rõhutas, et lisaks korrakaitsjate sekkumisele on ka kohalikel elanikel õigus lärmakaks muutunud ning vandaalitsevaid noori korrale kutsuda. Ent kui püüded noori ise korrale kutsuda luhtuvad, tuleks korda rikkuvatest noortest julgelt politseile teada anda.

Tagasi üles