Rahvaloenduselt oodatakse tegelikku rahvaarvu

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaloenduse teine etapp on nüüdseks lõppenud.
Rahvaloenduse teine etapp on nüüdseks lõppenud. Foto: Arhiiv/ Postimees

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud
 küsitlusest.

"Eesti inimesi on riigi ja rahvaga seonduv alati sügavalt puudutanud,  seetõttu  peetakse rahvaloendust ka vajalikuks,"  rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile üldiselt vajalikuks.Küsimusele "Kui vajalik rahvaloendus Teie arvates Eestile on?" vastas 74% "vajalik" ja 21%  "pigem vajalik". Võrreldes septembris toimunud küsitlusega on nende vastajate hulk , kes peavad rahvaloendust  Eestile vajalikuks ligi 10 protsendipunkti kasvanud.

Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (70% küsitletutest), elamistingimuste kohta andmete kogumist (37%) ja väljarännanute hulga väljaselgitamist (24%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul  toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e- loendus. Neid,kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar - 31. märts 2012 rahvaloendajad.
 

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal  üheteistkümnendat korda.Varasemad
loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989.ja
2000.  aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes  maailma riikides.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles