Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahud

Siim Saavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlvamaal on kütitud kõige vähem metssigu.
Põlvamaal on kütitud kõige vähem metssigu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaamet kinnitas täna sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.

Seakatku looduses hääbumiseks on vajalik langetada 2019. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus tasemele 1 isend 1000 hektari kohta igas jahipiirkonnas. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb metssigu küttida vähemalt Keskkonnaagentuuri etteantud mahus ehk 5570 isendit. Keskkonnaamet määras kohustuslikud küttimismahud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru, Saare, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Suurimad küttimiskohustused on Hiiu, Saare ja Ida-Viru maakondades, kus tuleb küttida vastavalt 1400, 900 ja 350 metssiga.

Märtsiga alanud uuel jahihooajal on seni kütitud umbes 15 protsenti metssigade küttimismahust ehk 810 isendit. Seoses poegimisperioodiga kütitakse metssigu kevad- ja suveperioodil vähem.

Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 7584 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendit.

Metsigade arvukus vähenes möödunud jahiaasta jooksul 7869 isendi võrra ning sellega täideti üleriigilise küttimiskohustus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles