Bussiga läbi sügiskullas Euroopa Pariisini välja

Loire`i orus olevas Chambordi lossis on 440 tuba, 77 treppi ja 282 ahju. Lossi territooriumi suurus on 54 ruutkilomeetrit ja seda ümbritseva kiviaia pikkus 32 kilomeetrit. Foto: Vello Jaska

Hummuli põhikooli õpetaja Endla Miske korraldas huvilistele sügisese bussireisi Pariisi. Seltskonnas olid eelkõige haridustöötajad, kaasatud oli aga teistegi erialade esindajaid.

Põhieesmärk oli tutvuda Prantsusmaa ja selle pealinna Pariisi vaatamisväärsustega, kuid bussiga läbi teistegi Euroopa riikide sõites said osalejad ülevaate ka nende maade ning rahvaste arengujoontest.

22. oktoobri hommikul ületas reisijate käsutuses olev sõiduk Valga äärelinnas Eesti-Läti piiri ja võttis suuna Läände. Sõitjate meeli köitis teede ääri palistavate metsade sügiskullane värvikirevus, kuid olulisem oli siiski vaadata, mis ümberringi muutunud ja kuidas inimesed oma eluga toime tulevad.

Teel meenutasime, et Läti ja Leedu on merevaigumaad ja Nidas ning isegi Ruhnu rannaaladel võib kohata laulvaid liivasid.

Poola üllatas

Üllatavalt suure hüppe edasi on teinud Poola. Näha on, et sealsed inimesed pole mitte ühepäevaperemehed, vaid oskavad mõelda kaugemale. Hooned on ajahambale vastu pidavast materjalist, nägusad ja pilkupüüdvad. Poola arhitektid ja planeerijad oskavad mõelda ning jäävaid väärtusi luua.

Samamoodi hoogsalt on seal lahti läinud ka teedevõrgu arendamine. Ohutuse tagamiseks pööratakse põhirõhk mitmetasandiliste ristumiskohtade väljaehitamisele, teemärgistusele ning asfaltkatte kvaliteedile. Teadupärast korraldab Poola järgmisel aastal jalgpalli Euroopa meistrivõistlused. Selleks ajaks tahetakse enamik teedest korda saada.

Püsiväärtuslikku arhitektuuri ning siledaid teid kohtab loomulikult ka teistes läbitud riikides: Tšehhis, Saksa- ja Prantsusmaal.

Märkimist vääriv tõsiasi on seegi, et enamike meie teele jäänud Euroopa riikide maaelu tundus olevat heal järjel. Lätis ehk mõnevõrra vähem, kuid juba Leedust alates oli näha, et igal maaperel oli toimiv majapidamine täiesti olemas. Kõikjal majade juures oli näha nii üksikuid lehmi kui väikesi karju. Põllumaad olid viimseni üles haritud.

Põllumajandus heal järjel

Prantsusmaal aga selgus, et väike- ja keskmiktalud ongi maal põhilised tootmisüksused. Eriti Ida-Prantsusmaal, kus asustus hõredam, maad aga ohtrasti käes, on kujunenud olulisemaks elatusallikaks taludes lihaveiste kasvatamine. Loomulikult peetakse ka piimakarja.

Karja suurus, kes kuplite nõlvadel isukalt sõi, oli keskmiselt 20–25 looma. Ilmselt on osatud seal niimoodi korraldada, et ka väikesed tootmisüksused suudavad elanikkonnale tööd ja elatist pakkuda.

Hinnad on kõrgemad

Mõningate vaatamisväärsuste külastamise järel õnnestus teataval määral ka prantslaste igapäevaelust ülevaade saada. Toidu- ja tarbekaupade hinnad on nendel meie omadest mõnevõrra kõrgemad. Mootorikütus maksab näiteks 20–30 eurosenti rohkem kui Eestis. Saiakeste hind, olenevalt suurusest, on 90 senti ja rohkem. Üllatavalt kallid olid viinamarjad – keskmiselt 3.90 eurot kilogramm. Liha- ja vorstitooted olid ka küllaltki kallid.

Kui aga arvestada seda, et prantslaste elatustase on keskmiselt kolm korda meie omast kõrgem, polegi hinnad nendele nii hirmuäratavad. Prantsusmaal teenivat õpetaja keskmiselt 2500–3000 eurot kuus. Lihttöölise palk on üle 1000 euro. Sellesse suurusjärku jäävat ka keskmised pensionid. Pariisi tänavad on autosid täis, inimesed teevad päeval tööd, õhtuti aga istuvad välikohvikutes ja ajavad juttu, on lahked ja vastutulelikud.

Ilusate vaadete linn

Prantsusmaa pealinna Pariisi asutasid 6.–5. sajandil eKr keldid. Nimi Pariiski tuleneb vanast keldi keelest. Pariis on vaieldamatult suurlinn: 2,2 miljonit elanikku suur-Pariisis, koos ääre- ja eeslinnadega on aga vastav näitaja suisa 11 miljonit.

Kuna linna läbib kaunis Seine jõgi, räägitakse tinglikult vasak- ja paremkalda Pariisist. Linn koosneb kahekümnest linnaosast.

Pariis on ilusate vaadete linn. Enamik hooneid on ehitatud kohalikust materjalist – liivakivist. Hooned on heledates toonides ja rõõmsailmelised.

Prantslased on üldiselt demokraatlikud ja vaba mõtlemisega inimesed. Kuid oma maad, keelt ja kultuuri hoiavad nad kiivalt. Esimene ülikool rajati linna 1158. aastal. Omapärane on, et vanasse heasse Pariisi kõrgeid pilvelõhkujaid ega vaadet piiravaid suuri kaubanduskeskusi ehitada ei lasta. Nende koht on äärelinnades.

KOMMENTAAR

Tiiu Vips, tõrvalane, reisil osalenu

«Minule meeldis see reis väga. Saime värsket teavet teele jäävate riikide kohta. Läbisime ju reisi algusest kuni lõpuni seitsme riigi territooriumi: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Saksamaa ja Prantsusmaa. Kogesime, et neis maades on elu tormiliselt edasi liikunud.

Minule meeldis eriti Saksamaa maaelu ja põllumajandus. Silma hakkasid hästi üles haritud põllud ja heakorrastatud külad. Need on looduskaunites kohtades oskuslikult välja ehitatud. Tundub, et enamikes lääneriikides on talumajapidamine ja maaelu jalad alla saanud.

Prantsusmaa mitmekesine loodus ja arhitektuur on midagi võrratut. Imestama panid mäekülje sisse kaevatud korterid, Pariisi vanalinna kitsad tänavad ja võimsad kirikud ning lossid.

Reisikaaslased olid ka meeldivad. Tore, et Endla Miske selle väga kasuliku ja õpetliku väljasõidu korraldas.»