Riigireetmises kahtlustatav on pärit Võrust

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tänane pressikonverents riigiprokuratuuris riigireetmises kahtlustatavate kinnipidamise teemal.

FOTO: Sander Ilvest / Eesti Meedia

Eile võttis Harju maakohus riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla kaks meest, keda on alust kahtlustada riigireetmises. Need on Pjotr Volin (sündinud 1953) ja Deniss Metsavas. Tegu on Eesti Vabariigi kodanikega, isa ja pojaga.

Pjotr Volin on pärit Võrust. 1970. aastal lõpetas ta Võru 2. keskkooli, kus töötas ka tema isa. Kooli lõpetamise järel teenis ta aega Nõukogude armees. Hiljem on ta töötanud Nõukogude Liidu piirivalves ning Eesti vanglateenistuses.

Mehi kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU) Eesti riigisaladuste ja salastatud väliteabe edastamises. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul.

Riigi peaprokurör Lavly Perling selgitas, et riigivastased kuriteod on riigiprokuratuuri jaoks prioriteetsed. «Tegu on raskete ning julgeolekut tõsiselt ohustavate kuritegudega ning prokuratuuri ülesanne on tagada neid asjades kohtukõlbulike tõenditega süüdistatavate kohtu ette viimine, et kohus saaks riigi vastu kuritegusid toimepannud isikute üle õigust mõista,» selgitas peaprokurör Perling.

«Viimaste aastate jooksul kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele on heidetud ette osalemist Eesti riigi vastu suunatud tegevuses koostööd Vene Föderatsiooni luureteenistustega. Kõnealuse kriminaalasja sisuks on aga eelnevatest veelgi raskem kuritegu – riigireetmine. Praegu on alust kahtlustada, et Eesti riigisaladusi ja välissaladusi viidi teadvalt Vene Föderatsiooni luureteenistusele,» kirjeldas kriminaalmenetlust juhtiv Inna Ombler.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu sõnul on aastate jooksul järjest paranenud koostöö erinevate riigiasutustega, nii ka selles juhtumis oli koostöö kaitseväega hea.

«Riigireeturi tabamine ei ole kunagi kerge, kuna tegemist on mõlema poole professionaalide ning hoolikalt ette valmistatud ja varjatud tegevusega,» kommenteeris Sinisalu. «Seega on reeturi tabamine alati võit neile, kes reeturi tabasid ja raske hoop neile, kelle heaks reetur tegutses,» lisas kaitsepolitsei peadirektor.

«Eesti riigile ja kaitseväele on tekitatud kahju. Me analüüsime olukorda, teeme vastavad järeldused ja astume sellest lähtuvalt vajalikud sammud. Kahju on küll tekitatud, Eesti kaitsevõimele on löödud haav, aga see on ravitav ja meie riik on endiselt kaitstud,» ütles kaitseväe juhataja Riho Terras. «Kaitseväe tegevuse aluseks on usaldus. Ja me usaldame oma inimesi, ka edaspidi ning ei luba kellelgi seda suhet lõhkuda,» lisas Terras.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet.

Tagasi üles