Tänavused kuumad ilmad tõid supelrandadesse möödunud aastatega võrreldes rohkem inimesi. Vetelpäästjatele tegid enim muret hooletud vanemad, kes oma lapsed järelvalveta jätsid.
Vetelpäästjatele tegid rannahooajal muret hooletud lapsevanemad
6. september 2018, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
G4S pressiesindaja ütles, et vetelpäästjad registreerisid suve jooksul 21 rannas üle Eesti kokku üle 6000 avaliku korra rikkumise, mida on 1500 võrra enam kui mullu. Peamiselt tuli rannavalvuritel suvitajatele meelde tuletada, et lemmikloomade ja klaastaaraga randa tulla ei tohi.
"See aga ei tähenda, et inimeste käitumine oleks halvemaks läinud, pigem ikka paremaks. Mida rohkem on randades inimesi, seda rohkem on ka vetelpäästjatel tööd. Põhiline osa tööst oli ennetustöö," ütles ettevõtte rannavalve juht Henry Seemel.
Vetelpäästjatele tegid muret ka hooletud vanemad, kes väikesed lapsed või koolieelikud omapäi jätsid. „Sageli oli tegemist kuni kuueaastaste lastega, kelle vanemad olid rannas silmist lasknud. Sellises vanuses lapsed tahavad maailma avastada, kuid nende ohutaju pole veel välja arenenud, mistõttu ei tohiks neid veekogu ääres järelevalveta jätta," ütles Seemel.
14. juulil päästis 12-aastane Roger Kuura Viljandi järvest kuueaastase poisi, kes napi ujumisoskuse tõttu uppumisohtu sattus. Väikese poisi isa oli samal ajal kohvikus. 27. juulil toodi Viljandi rannavalve staapi kaheaastane laps, kes oli üksi järve jooksnud. Sellegi lapse ema leiti kohvikust välja jalutamast.
Seemel nentis, et alkoholijoobes ujuma minemise ohtlikkust teadvustab enamik inimesi väga hästi, kuid siiski on igal aastal neid, kelle meelest rand ja alkohol kahjuks endiselt kokku sobivad.
Viljandi järve uppus 14. juulil alkoholijoobes mees, kes sõbra kukil hüppetornist vette hüpates end vastu torni ära lõi, teadvusetuna vette kukkus ja järve põhja vajus. 8. juuli päeval aitasid vetelpäästjad Harku järvest välja raskes joobes mehe, kes põlvesügavuses vees kukkus pikali ja ei suutnud enam omal jõul püsti saada. 18. juulil püüdis aga üks mees purjus peaga üle Emajõe ujuda, kuid tal sai jaks keset jõge otsa. Kaks kaatriga mööda sõitnud meest aitasid alkoholijoobes mehe kaldale ja kutsusid siis appi vetelpäästjad. 28. juuli varahommikul tõi G4S rannavalvur Viljandi järvest välja alkoholijoobes mehe, kes turvatöötajate eest põgenedes järve hüppas. Mees ujus eest ära ka rannavalvuril ja kui vetelpäästja talle vette järele läks, üritas ta vetelpäästjat vee alla tõmmata.
Vetelpäästjate abi läks vaja ka teismelistel rannakülastajatel, kes ei osanud oma võimetega vees arvestada. Nii aitasid vetelpäästjad 17. juunil Pikakari ranna kai ääres kaldale teismelise poisi, kel sai ujudes jaks otsa. Vette läks noormees selleks, et mänguhoos sinna lennanud pall ära tuua. Sarnane olukord juhtus pikakari rannas ka 24. juulil. Vetelpäästjad aitasid kaldale kaks teismelist tüdrukut, kes läksid kai äärest vette, kuid libedate vetikate tõttu ei tahtnud samast kohast enam kuivale maale ronida.
Esmaabi andsid G4S rannameedikud ligi 800 suvitajale. Enamasti aidati tohterdada pisemaid lõike- ja torkehaavu ning marrastusi.
Ligi 100 G4Si vetelpäästjat aitasid suplejate ohutust tagada 21 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Tõrvas, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus.