Kõik kolm suuremat Eestis tegutsevat panka ennustavad lähiaastatel majanduskasvu aeglustumist. "Kuigi tegemist on kasvu aeglustumisega, püsib majandus vähemalt lähiajal heas tasakaalus ja vastupidav – meie prognoosi põhistsenaariumi järgi jääb jooksevkonto ülejääki ja riigirahandus on tugev. Eesti kodumajapidamiste finantsseis on üle aegade parim: neil on õnnestunud koguda sääste, mistõttu peaksid nad paremini tulema toime ka raskematel aegadel," märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Mertsina märkis, et koguinvesteeringud SKP suhtes langesid teises kvartalis Eesti taasiseseisvusaja madalaimale tasemele, mis tähendab pikemas ettevaates madalamat potentsiaalset majanduskasvu.
Ka SEB hinnangul on Eestit seni soosinud tugev tööturg, mis on elavdanud tarbimist. Samas pole majanduse traditsiooniline alustala eksport viimasel ajal enam ülemäära säravaid tulemusi näidanud – hoolimata sellest, et majanduskonjunktuur on sihtriikides soodne.
"Ühekordsete tagasilöökide kõrval on selle põhjuseks Eesti senise edumudeli kahanev tulusus. Tegutsemine Skandinaavia maade tootmistsehhina aitas majandusel jõuda praeguse arengutasemeni, kuid mida kõrgemaks läks elatustase, seda keerulisem on kulupõhine konkurentsipositsioon. Nõiaringist välja murdmine eeldab ettevõtetelt uusi oskusi ja suurt julgust jaetarbijani jõudmisel," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Nestor märkis, et suurte ehitusmahtude ja eratarbimise najal kasvab majandus tänavu ja 2019. aastal veel umbes 3,5-protsendises tempos, kuid 2020. aastal hakkavad vähenevad investeeringud kasvu pidurdama.
Eesti paistab positiivselt silma rahvaarvu kasvuga, mida toetab juba kolmandat aastat järjest kosunud sisseränne ja mida võib pidada viimase aja parimaks majandusnäitajaks.