Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/07/11395904t1hc622.jpg)
Kui möödunud aastal kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti ning moodustas jooksevhindades 23,62 miljardit eurot. Tänavu prognoosivad Swedbanki, Luminori ja Eesti Panga analüütikud 3,5-protsendilist majanduskasvu.
Kõik kolm suuremat Eestis tegutsevat panka ennustavad lähiaastatel majanduskasvu aeglustumist. "Kuigi tegemist on kasvu aeglustumisega, püsib majandus vähemalt lähiajal heas tasakaalus ja vastupidav – meie prognoosi põhistsenaariumi järgi jääb jooksevkonto ülejääki ja riigirahandus on tugev. Eesti kodumajapidamiste finantsseis on üle aegade parim: neil on õnnestunud koguda sääste, mistõttu peaksid nad paremini tulema toime ka raskematel aegadel," märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Mertsina märkis, et koguinvesteeringud SKP suhtes langesid teises kvartalis Eesti taasiseseisvusaja madalaimale tasemele, mis tähendab pikemas ettevaates madalamat potentsiaalset majanduskasvu.
Ka SEB hinnangul on Eestit seni soosinud tugev tööturg, mis on elavdanud tarbimist. Samas pole majanduse traditsiooniline alustala eksport viimasel ajal enam ülemäära säravaid tulemusi näidanud – hoolimata sellest, et majanduskonjunktuur on sihtriikides soodne.
"Ühekordsete tagasilöökide kõrval on selle põhjuseks Eesti senise edumudeli kahanev tulusus. Tegutsemine Skandinaavia maade tootmistsehhina aitas majandusel jõuda praeguse arengutasemeni, kuid mida kõrgemaks läks elatustase, seda keerulisem on kulupõhine konkurentsipositsioon. Nõiaringist välja murdmine eeldab ettevõtetelt uusi oskusi ja suurt julgust jaetarbijani jõudmisel," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Nestor märkis, et suurte ehitusmahtude ja eratarbimise najal kasvab majandus tänavu ja 2019. aastal veel umbes 3,5-protsendises tempos, kuid 2020. aastal hakkavad vähenevad investeeringud kasvu pidurdama.
Eesti paistab positiivselt silma rahvaarvu kasvuga, mida toetab juba kolmandat aastat järjest kosunud sisseränne ja mida võib pidada viimase aja parimaks majandusnäitajaks.
Rahvaarvu 0,3-protsendiline kasv ületas möödunud aastal koguni euroala keskmist ehk 0,2 protsenti aastas. Kasv on suures osas tulnud sisserändest, seejuures on kasvanud sisseränne kõrgema elatustasemega riikidest. "Rahvaarvu kasv mõjutab positiivselt investeerimise kliimat, kuna tööjõud on oluline sisend investeerimise otsuste tegemisel," toonitas Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.
Ta rõhutas, et rahvaarvu kasvu võib pidada SKT kasvust laiahaardelisemaks hinnanguks üldisele elukeskkonnale. "Mulluse erakordselt kiire majanduskasvu aeglustumine on olnud ootuspärane, peegeldades näitaja ajutist iseloomu, ega väljenda adekvaatselt kodanike elatustaseme tõusu. Seevastu demograafilised trendid viitavad kõrge tööjõunõudluse ja oodatust tugevama palgakasvu toel arengule paremuse poole," selgitas Palm.
2017. aastal ületas sisseränne Eestisse väljavoolu 5200 kodaniku võrra. Euroopa Liidu ja Eesti kodakondsusega inimeste sisseränne kasvas aastatagusega võrreldes märkimisväärsed 30 ja 20 protsenti. Palmi sõnul aitab Eesti heaolu edendada rahvaarvu stabiliseerumine ning isegi kerge kasv, mis tugineb üha rohkem Eesti kodanike väljavoolu vähenemisele ja mõõdukale sisserändele kõrgema elatustasemega riikidest. "See võimaldab meil lähendada kodanike sissetulekuid euroala keskmise poole ning toime tulla rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega, väärtustades ennekõike Eesti enda tööjõudu," märkis Palm.