Valga haigla juhtkond tutvustas arendusplaane

Valga haigla. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Täna kohtusid omavalitsust esindavad nõukogu liikmed Valga haigla juhi Marek Seeri ja ravijuht Agnes Aartiga, et saada ülevaade haiglas toimuvatest arengutest ja plaanidest.

Marek Seer tutvustas kohtumisel plaane haigla arendamiseks. “Oleme sõlmimas lepingut Rennes ehitusega esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks. Ehituse kogumaksumuseks planeeritakse 1,4 miljonit eurot, millest 25 protsenti tasutakse omafinantseeringuna. Projekti raames kaasajastatakse haigla ruumiprogramm ning paranevad perearstide töötingimused,” sõnas ta.

Haigla loodab soetada ka uue röntgenaparaadi. Ehitus ei sisalda aga perearstidele mõeldud ruumide sisustust. See peaks tulema ruumi kasutusele võtva perearsti poolt. “Aparatuur ja sisustus ei ole antud projekti puhul abikõlbulikud. Meditsiiniteenuse pakkujad peavad uued ruumid ise sisustama,” selgitas haigla juht Marek Seer.

Valga vallavanem Margus Lepik tundis huvi, kas haigla ei saaks osta sisustust ning anda ruumid perearstidele rendile koos inventariga. “See on kokkuleppe küsimus,” nentis haigla ravijuht Agnes Aart, kelle selgitusel ei soovi noored arstid enam ise praksist pidada, vaid eelistavad töötada kollektiivselt suuremas katusorganisatsioonis.

Aarti hinnangul tasuks korraldada kohtumine perearstidega, et erinevaid variante ja võimalusi ühiselt arutada. “Tahaksin haigla ravijuhina perearstidega väga tihedat koostööd,” rõhutas Aart. Margus Lepik soovib suuremat tuge ja vastutust haigla arstidega mehitamisel ka Terviseametilt. “See on täna ennekõike Terviseameti ülesanne,“ sõnas Lepik. Omavalitsuse, haigla ja perearstide kohtumine otsustati kokku kutsuda oktoobris.

Teise teemana tuli arutlusele haigla erakorralise meditsiini osakonna remont. Marek Seeri selgitusel on ehitaja leidmiseks ettevalmistamisel riigihange. “Projekteerija poolt on töö tänaseks lõpetatud,” selgitas Seer. Projekti maksumus on 1,8 miljonit, mis hõlmab kogu projekteeritud B-korpuse ehitust ja tehnoloogiat, mitte ainult erakorralise meditsiini osakonda. EMO ajutiseks asenduspinnaks on planeeritud kirurgiaosakond. “Töö on planeeritud etapiti, mis peaks suurema kolimise ära hoidma,” hindas Seer.

Haiglajuhi sõnul lõpeb selle aasta lõpus ka haigla kiirabi leping, kuid lepingut pikendatakse kõigi kiirabiteenuse osutajatega, kes seda soovivad. Suurematest muudatustest rääkis Seer veel ka haigla üleminekust TÜ Kliinikumi infosüsteemidele. „Ettevalmistused on sujunud hästi, ees ootavad personalikoolitused,“ tutvustas haiglajuht plaane. Uute infosüsteemide rakendamine teeb patsientide haiguslood ja info arstidele paremini kättesaadavaks ning lihtsustab vastuvõtuaegade broneerimist.

Rääkides haigla kommunikatsioonist ja spekulatsioonide vältimisest, nägi Margus Lepik vajadust, et haigla oma kavatsusi avalikult selgitaks. Volikogu esimees Külliki Siilak tõi puudustena esile ebatäpsused arstide vastuvõtuaegades haigla kodulehel ja üldist infopuudust.

Ravijuht Agnes Aart tunnistas avaliku teabe vähesust ning nägi vajadust haigla kommunikatsiooni paremaks toimimiseks. “Avalikku suhtlust tuleb kindlasti parandada. Loodan selles koostööle kohaliku omavalitsusega,” lisas Aart. Margus Lepik leidis, et kuigi koostöö omavalitsuse ja haigla vahel on hädavajalik, on lubamatu viis, kuidas toimus sünnitusosakonna sulgemine. „Teenuste säilimise ja haigla arengu aluseks peab olema kehtiv aktsionäride leping,“ sõnas Lepik.

Kohtumisel osalesid Valga haigla nõukogu liikmed Külliki Siilak, Külli Laugesaar ja Margus Lepik. Haiglat esindasid haiglajuht Marek Seer ja ravijuht Agnes Aart.