Rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul on energiahinnad tõusnud tänavu oodatust kiiremini, mistõttu on ka üldine inflatsioon kõrge ja ületab kevadist ministeeriumi prognoosi.
Energiahind tõusis oodatust kiiremini
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
7. september 2018, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augusti hinnaarenguid iseloomustas kõrgete energiahindade püsimine ning teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastava baasinflatsiooni kiirenemine. „Energiahinnad on aastaga tõusnud 12 protsenti eelkõige kallima mootorikütuse, elektri ja puidukütte mõjul. Kui kütusehindu on kergitanud kallinenud nafta, siis elektri osas annab tunda börsielektri tavapäratult kõrge hind Põhjamaades," rääkis ta. Pungas lisas, et tulevikutehingute põhjal võib oodata elektrihinna alanemist järgmise aasta kevadel.
Teenuste hinnad on Pungase sõnul olnud sel aastal kõikuvad. "Kui kevadel pidurdus teenuste hinnatõus ajutiste tegurite mõjul 1,3 protsendini, siis augustis kiirenes 3,7 protsendini," sõnas ta.
"Augustis kergitas teenuste hindu eelkõige transpordi-, vaba aja teenuste ja majutuse kallinemine, sest majandusarengud on soodsad ning tarbijate kindlustunne suur," kommenteeris Pungas.
Samuti on hinnatõusu suurendanud teravilja hinnatõus välisturgudel, mis tuleneb Euroopas valitsenud kuumast ilmast. "Siinsetesse jaehindadesse kandub põua mõju viitajaga," ütles Pungas.