Tundmatud seened tuleb metsa jätta

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Punane kärbseseen.

FOTO: Arvo Meeks / LEPM

Terviseameti mürgistusteabekeskus toonitab, et tundmatuid seeni ei maksa korjata, maitsta ega ka osta. Mürgiseente söömise tagajärjed ulatuvad seedehäiretest kuni inimese surmani.

Terviseameti sõnutsi on sel sügisel mürgistusteabekeskuse infoliinile teatatud ligi kümnest seentega seotud õnnetusest, millest kolme puhul suunati helistaja edasi haiglasse. Näiteks sõi täiskasvanud mees tundmatuid seeni, mille tagajärjena avaldusid hallutsinatsioonid, iiveldus ja kõhuvalu. Samuti pidi seedehäiretega haiglasse pöörduma perekond, kes enda arvates tarbis eelmisel päeval toiduks puravikke. Oksendamise ja kõhuvaluga tuli haiglasse toimetada laps, kellele vanaisa andis metsas enda hinnangul maitsta haavapuravikku.

"Nii metsas oleva hämara valguse kui eaka inimese põdurama silmanägemise tõttu on seente segiajamise risk kõrgem. Seega on oluline, et metsas korjatud seened enne ära söömist korralikult üle vaadatakse," ütles mürgisteabekeskuse juht Mare Oder. Tema sõnul tuleks seenel käies alati lähtuda reeglist, et tundmatud seened peavad jääma metsa ning neid ei tasu kindlasti maitsta.

"Eriti lihtne on segamini ajada valgeid seeni. Sealhulgas tasub ka seente ostmisel olla veendunud, et müüdav seen on ikka sajaprotsendiliselt tuttav," ütles Oder. Ta lisas, et ka seenemüüjad võivad korjamisel vigu teha.

Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad peale korduvat seene tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles 4-24 tunni möödudes ning nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.

Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662.

Mürgistest närvisüsteemi toimivatest seentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistuse nähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu ja nägemishäired. Mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid.

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid algavad üldiselt 30 minuti kuni kahe tunni jooksul ja leevenduvad 3-4 tunniga. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud ja puravikud.

Lisaks mürgiseentele leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi. Sellisteks seenteks on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või 5 päeva pärast seente söömist.

Tagasi üles