:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/10/08/4570159t1h90fe.jpg)
Keskkonnainspektsioon alustas tänavu suvel ebaseadusliku vähipüügiga seoses kuus väärteomenetlust, lisaks on inspektorid püügilt eemaldanud 117 tähistamata vähimõrda ja kaks vähinatta. Valgamaal ja Harjumaal alustati kummaski kaks väärteomenetlust.
Kahe Valgamaa vähipüüdja osas alustati menetlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaal oli ühel juhul vähipüüdjal vajalik kalastuskaart olemas, kuid ta püüdis väidetavalt teadmatusest teises järves ja keelatud viisil ehk käsitsi. Teisel juhul puudus vähipüüdjal nõutav kalastuskaart.
„Eelmise aastaga võrreldes on tuvastatud rikkumiste ja ebaseaduslike püügivahendite arv vähenenud, mullu alustasime 17 väärteomenetlust ning avastasime veekogudest rohkem kui paarsada ebaseaduslikult püügile pandud vähimõrda- ja natta,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.
„Vähirikkamad veekogud asuvad Saare-, Valga- ja Tartumaal ja nii nagu ka varasematel aastatel, rakendasime nendes maakondades kontrollikavasid, kus järelevalve fookus oli suunatud just ebaseaduslike püüdjate tabamisele. Õnneks väga tõsiseid rikkumisi ei ole avastatud,“ lisas Pai.
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri hinnangul on vähipüüdjate teadlikkus ja õiguskuulekus tõusnud. „Vähipüüdjad, keda kontrollisime, kasutasid püügiks lubatud ja õiges koguses püügivahendeid ning püüdsid veekogudel, kuhu püügiluba oli välja antud. Varem on olnud probleem, et kiputakse veekogusid sassi ajama,“ märkis Haamer.
Saaremaal tuvastati tänavu kaks vähipüüginõuete rikkumist, millega seoses on praegu käimas väärteomenetlused. Mõlemal korral oli tegu loata püügiga.
„Tahame loota, et viimaste aastate tõhus järelevalve on hakanud vilja kandma ja kaasa aidanud vähipüüdjate teadlikkuse ja seadusekuulekuse tõusule,“ märkis Haamer.
Harjumaal tabati juuli lõpus ehk vähipüügi keeluajal kaks vähkide röövpüüdjat, kes olid kätega püüdnud 12 vähki. Vähid lasti tagasi vette, kuid ebaseadusliku püügi eest tuli püüdjatel tasuda vastavalt 160 ja 132 euro trahvi. Lisaks leiti röövpüüdjate autost ebaseaduslik relv, mille kohale kutsutud politseinikud kaasa võtsid.
Harjumaal tuvastati ka augustikuus üks loata püügi juhtum, kusjuures vähkisid püüti keelatud viisil ehk kahvaga. Menetlus on praegu lõppjärgus.
Esialgsetel andmetel püüti sel aastal kalastuskaartide alusel kõigis meie maakondades kokku ligi 30 000 mõõdulist jõevähki, sealhulgas Saaremaal 16 913, Tartumaal 2717 ja Valgamaal 1866 vähki. Seega moodustab nimetatud kolme maakonna vähipüük kolmveerandi tänavusest vähkide kogupüügist.
Enim ehk 247 kalastuskaarti väljastati vähipüügiks Saaremaa veekogudele, Järvamaale väljastati 202 ning Harju- ja Valgamaale kummalegi 194 kalastuskaarti.
Ametlik vähipüügihooaeg kestis 1.- 31. augustini, kuid järelevalve jätkub ka pärast ametliku püügihooaja lõppemist.