Arvamus: Pigem pensionitõus kui rikastele raha jagamine

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kersti Sarapuu

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Üks olulisemaid arutelusid hiljutisel Paide arvamusfestivalil peeti teemal «Kas päästame eakad vaesusriskist?». Kõik debatil osalenud erinevate erakondade esindajad möönsid eakate rasket elujärge ning vajadust pensionitõusuks, kuid ainult Keskerakond on valmis sellele erakorraliselt reageerima.

Keskerakond on juba mitu kuud valmistanud ette tuleva aasta Riigikogu valimiste platvormi, mille heaks on suure panuse andnud erakonna korraldatud rahvakohtumistel osalenud.

Ühe suurema murena toodi välja elukallidusele üha enam jalgu jääv pension. Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti rahvastikust ehk ligi 276 000 inimest, kellest suure osa moodustasid eakad. Vähenenud on nii laste ja noorte kui ka kesk­ealiste suhteline vaesus, suurenenud aga vanemate oma.

Siinkohal on paslik välja tuua 2016. aasta suhtelise vaesuse piir, mis oli 468 eurot. Keskmine vanaduspension oli 2016. aastal 386 eurot ning 2018. aasta 1. kvartalis 417 eurot. Pensionite väljamaksed moodustavad Eestis 6% SKPst, kuid keskmistes Euroopa Liidu riikides on see 10 protsenti ning rikkamates 12–13%.

Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog kirjutas Eesti elanike majandusolukorra uuringut tutvustavas artiklis 23. augusti Postimehes muu hulgas, et suur osa pensionäre ei ole endiselt eluga põrmugi rahul. Kui keskmiselt hindab oma majandusseisu viletsaks kümnendik eestimaalastest, siis pensionäride hulgas on sel arvamusel olijaid 16%.

«Eesti pensionid ei võimalda endiselt enamat kui väga tagasihoidlikku elu; seni, kuni peres on kaks pensionäri, tullakse enamasti toime, aga kui üks peaks surema, süveneb eakal inimesel kohe vaesusrisk,» kirjutab Voog.

Kui keskmiselt hindab oma majandusseisu viletsaks kümnendik eestimaalastest, siis pensionäride hulgas on sel arvamusel olijaid 16%.

Ta leiab, et tuleks kergitada eakate inimeste pensioneid praeguse kiire inflatsiooniga samas tempos. Selle ülesandega pole viimasel ajal toime tuldud. Suurenevad eluasemekulud, kallineb toit ja ka näiteks küttepuud.

Tuleb astuda konkreetseid samme pensionide erakorraliseks tõstmiseks. Kiire majandusareng, keskmise palga tõus ja kallinev toidukorv on viinud pensionid olukorda, kus need tavalise iga-aastase indekseerimisega enam ülejäänud ühiskonnale järele ei jõua.

Keskerakond on seadnud eesmärgiks tõsta 2020. aasta 1. aprillil pensioni erakorraliselt 100 eurot, millest 30 eurot moodustaks pensionite indekseerimine. Erakorralise pensionitõusu mõju riigieelarvele oleks igal aastal ligi 200 miljonit eurot.

Selleks vajalike katteallikate leidmine on küsimus poliitilistest valikutest: milleks üks või teine erakond peab oluliseks maksumaksja raha tarvitada. Reformierakonna lubadus maksta kõigile 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi maksab sama palju kui sajaeurone erakorraline pensionitõus.

Reformierakonna lubadusest saavad kasu need, kes teenivad üle 2000 euro kuus. Tulumaksuvaba 500 eurot kõigile on kallis lubadus, mis teeb 2100 eurot kuus teenivale töötajale sajaeurose kingituse.

Ma ei imestaks üldse, kui reformierakondlased tahaksid tõsta käibemaksu, et kompenseerida rikastele tehtavat maksuvabastuse kingitust. Kui täna maksureformi tulemusena maksavad kõrgepalgalised töötajad varasemast 36 eurot rohkem kuus, siis käibemaksu tõstmisega kaotavad elatustasemes kõige rohkem need,  kelle palgast kulub lõviosa toidule ja muudele igapäevakuludele.

Erakorralise pensionide tõstmise käigus vajab siiski ümbervaatamist töötavate pensionäride maksustamine, sest vananevas ühiskonnas vajame ka eakate panust tööturul. Peame eakaid hoidma ja ergutama võimalikult kaua tööl käima.

Valimistele 2019. aasta märtsis lähevad keskerakondlased ideega aidata kaasa üldise heaolu suurendamisele. Meie valimisplatvorm keskendub muu hulgas pensionide erakordsele tõusule, eakate inimeste probleemide lahendamisele, sealhulgas hooldekodude süsteemi muutmisele ning demograafilise kriisi lahendamisele.

Tagasi üles