/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
Statistikaameti andmetel on Euroopas olmejäätmete kogused stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas.
Keskkonnahoidlikust ja ressursisäästu vaatenurgast oleks õige olmejäätmed materjalina ringlusse võtta. Statistikaameti andmetel oli Eesti tekkinud olmejäätmete kogus 2016. aastal 494 000 kilogrammi. Sellest kogusest taaskasutati 138 000 kilogrammi. Ligi poole sellest moodustasid paber ja papp. Teistest suurematest voogudest domineerisid klaas, mida saadi 28 000 kilogrammi ja plast, mida võeti taaskasutusse 12 000 kilogrammi. Biojäätmeid kasutati 13 000 kilogrammi. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.
Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kilogrammi olmejäätmeid aastas. Eestis on see number 376 kilogrammi.