Kagu- ja kirdepiiril algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine

Marutaudivaktsiin. Foto: Veterinaar- ja toiduamet

Esmaspäeval, 17. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) rebaste ja kährikute marutaudivastast vaktsineerimist Venemaaga piirnevatel aladel. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 24. septembrini. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul marutaudi Eestis pole: „Eesti on juba enam, kui viis aastat ametlikult marutaudivaba riik.” Siiski jätkub marutaudivastase vaktsiini külvamine. “Kuna meie naaberriigis on marutaud nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,“ selgitas Niin.

„Selleks, et takistada haiguse taaslevimist Eestisse, viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimise. Samuti on jätkuvalt kohustuslik ning väga vajalik lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine,“ seletas Niin vaktsineerimise olulisust.

Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist ning see jätkub piirialadel Ida-Virumaal. Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba riik, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsiini ei külvata. Vaktsineerimine puudutab vaid riigipiiri Venemaaga.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

•          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.

•          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

•          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

•          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt www.vet.agri.ee ning veebilehelt www.marutaud.ee