Kommentaar: julged teha, julge tunnistada

Siim Saavik, reporter Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks / LEPM

Sageli täidavad uudistevooge keelatud tegevusi harrastanud kodanikud, kes politsei või kohtu ees oma tegevustest tunnistusi annavad. Kui tehtud tegu on halvas mõttes eriti tähelepanuväärne või isik kuulsam, tuleb lisaks karistustele taluda ka meedia kohtupinki.

Viimati nimetatu on vahest kõige valusam, sest selle kaudu saab su tegudest teada ka avalikkus. Ega keskmine inimene käigi iga päev kohtulahendeid lugemas, et midagi tähelepanuväärset leida. Samuti on raske politseiautos mõnd kuulsust kohe ära tunda. Kui kaua passid, siis paneb politsei uudistajagi autosse.

Selle töö teevad inimeste eest ära ajakirjanikud, kes peavad vahti kogu aeg. Ajakirjaniku töö on tuua avalikkuse ette asju, mis muidu maha vaikitakse. Inimesed peavad teadma, mis nende elukoha ümber toimub. Eriti, kui toimuv on kriminaalselt karistatav.

Näiteks võib tuua narkoprotsessi, mida alles eelmisel nädalal kajastasin. Kuueliikmelisest jõugust pooled olid pärit Põlvamaalt. Mehed ja üks naine sahkerdasid 120 grammi amfetamiiniga, millest suur osa jõudis ka Põlvamaale.

Tegu on taunimistvääriv ja ohtlik kogu ühiskonnale, lisaks täiesti ebaseaduslik.

Kogu selle kajastamise protsess oli veidikene hirmutav, aga vajalik. Nii istusingi kohtusaalis koos süüalustega, kes ka süüdi tunnistati.

Kohtunikult sain ka loa protsessi lindistada ja pildistada, sest tegu oli avaliku protsessiga. Nii ma seal saali nurkades hiilisin ja fotoaparaati klõpsisin. 

Kui istungisse paus tuli, tekkis mõnetunnine ajavahemik, mil süüdistatavad kogunesid kohtumaja ukse ette. Üks neist küsis minu käest, mis ma piltidega peale hakkan. Tutvustasin ennast ja ütlesin, et olen ajalehest Lõuna-Eesti Postimees ning lugu läheb järgmisse lehte.

Seejärel tuli kohtualuste poolt hulk süüdistusi, et rikun nende inimõigusi, mida ma kohe kindlasti ei teinud. 

Kui lugu lõpuks lehte läks, sain kirja, et pildid ja täisnimed artiklist eemaldaksin. Väidetavalt pidi uudis seadma ohtu süüdistatavate töökohad. See, et tööandjad juhtunust ei teadnud, ilmestab vajadust informatsiooni levitamiseks.

Selliseid asju ei saa maha vaikida ja kui keegi teeb nii suure eksimuse, siis tuleb see päevavalgele tuua. Julged teha, julge tunnistada.