Mailis Koger: tugeva ühendvalla moodustamine on suur väljakutse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mailis Koger.
Mailis Koger. Foto: Arved Breidaks

Vallajuht tunnistab, et viie Võrumaa omavalitsuse – Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu – liitumine pole kulgenud kõiges ladusalt, kuid kinnitab, et raskused on ületatavad.

Sellel aastal alustas tegutsemist uus ametiasutus – Rõuge vallavalitsus, mis teenindab uutes piirides haldusreformijärgset uut Rõuge valda.

Uue valla stardipositsioon oli kahtlemata hea, kuna ühinemine toimus vabatahtlikult ning uus omavalitsus moodustati viie reformieelse valla baasil: need olid Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu.

Vaatamata aga vabatahtlikule ühinemisele ja headele naabersuhetele on siiski suur väljakutse viiest omavalitsusest moodustada üks tugev, toimiv ja ühtehoidev omavalitsus. Eeldused on suured, kuid nende kõigi praktikasse jõudmiseks läheb veel õige mitu aastat.

Aasta alguse kõige suurem mure oli uue valla funktsioonide käivitamine nii, et kõik avalikud teenused oleksid endiselt kättesaadavad ja töö toimuks häireteta. Reaalselt nii siiski ei olnud, kuna uue struktuuri koostamiseks oli aega eelmise aasta lõpus napilt kuu. 2017. aasta lõpuga lõppes ka mitu töösuhet ning 16 ametnikku ja töötajat lahkusid senistelt ametipositsioonidelt. Kaks kolmandikku teenistujatest otsustas siiski uut valda edasi teenida, kuid vakantseid töökohti oli ühel hetkel valla ametnikkonna seas lausa 13.

Kui varem sai vallavanemal alati nööbist kinni võtta ja mure ära rääkida ning vallavanem oli kursis iga üksikasjaga vallas, siis nüüd on viie vallavanema asemel üks. Nagu enne haldusreformi, on ka nüüd ööpäevas 24 tundi, kuid vaid üks vallavanem.

Mõni konkurss ei õnnestunudki esimesel korral ning veel selle suve hakul oli mitu kohta endiselt täitmata. Septembri alguseks on enamus vahepeal puudu olnud töökäsi aga juba leitud. 

Samuti oli aasta algul töökorralduslikke väljakutseid: e-arvete süsteem ei toiminud paar esimest kuud, registrid ja tugisüsteemid tõrkusid ega olnud valmis uueks omavalitsuseks.

Elanike suurim hirm on olnud aga, et teenused koonduvad keskusesse. Rõuge vallas on kohalikud teenused säilinud. Suur abi üleminekuajal on olnud teenuskeskustest, mis asuvad igas vanas vallakeskuses.

Igas teenuskeskuses on ametis kolm teenistujat: haldusspetsialist, sotsiaaltöö spetsialist ja niinimetatud kantselei spetsialist, kellelt saab vallakodanik abi üldküsimustes. 

Samuti on olnud väljakutse niinimetatud võimu kaugenemine. Kui varem sai vallavanemal alati nööbist kinni võtta ja mure ära rääkida ning vallavanem oli kursis iga üksikasjaga vallas, siis nüüd on paraku viie vallavanema asemel ametis üks. Mis tähendab, et alati igale vallas toimuvale üritusele ei jõua. Nagu enne haldusreformi, on ka nüüd ööpäevas 24 tundi, kuid vaid üks vallavanem.

Uus omavalitsus toimetab jõudsalt, kuid liitumisprotsess on siiski pooleli. Tänavune aasta ja julgelt ka 2019. aasta on ühtlustamise, kohanemise ja muutuste aeg. Tegemaks kauaoodatud muutusi, on vaja end kurssi viia siiamaani tehtuga. Valdkondi on palju. Et teenuseid ühtlustada, on vaja ühtlustada erinevaid kordi ja määrusi, mille alusel omavalitsus toimetab. Kõik valdkonnad on olulised, nii haridus, noorsootöö, kultuur, sotsiaalvaldkond kui ka taristu.

Senitehtust võib hea näitena tuua huvihariduse ja tegevuse korra – huviharidust võivad saada ja huvitegevuses osaleda kõik Rõuge valla noored. Samas on omavalitsuse viiest koolist suurimal 191 õpilast ja ruumipuudus ning kõige väiksemal kolm õpilast – ruumi on piisavalt, aga õpilasi ei ole.

Rõuge vald on olnud hea eeskuju noorsootöös. Soovime edulugu jätkata. Järjepidevuse hoidmiseks on moodustatud uus asutus, Rõuge noorsootöö keskus. See haldab valla noortetube, mida on lausa kaheksa.

Sotsiaalvaldkonnas on sotsiaaltoetuste määrad ühtlustatud. Toetusmäärade kehtestamisel seati eesmärgiks kehtestada uues vallas sotsiaaltoetuste määradeks endistes omavalitsusüksustes kehtinud kõrgeim või keskmisest kõrgem määr.

Omavalitsuse viiest koolist suurimal on 191 õpilast ja ruumipuudus ning kõige väiksemal kolm õpilast – ruumi on piisavalt, aga õpilasi ei ole.

Nii on valla sünnitoetuse määr nüüd 450 eurot, esimesse klassi astuja toetus 100 eurot ning toetust saavad kõik rahvastikuregistri andmetel valda sisse kirjutatud, käigu laps kas mõnes Rõuge valla koolis või väljaspool valda. Samadel kriteeriumitel toimetame ka põhikooli lõpetamise toetusega, mis on 50 eurot.

Kevadest alates oleme tegelenud aktiivselt valla arengukava ja eelarvestrateegiaga järgnevateks aastateks, mille oleme ambitsioonikalt otsustanud ise koostada. Praeguseks hetkeks on kava läbinud volikogus esimese lugemise – ees ootab selle avalikustamine ja oktoobri algul teine lugemine. See on nõudnud palju ületunde, kuid andnud uutele teenistujatele hea ülevaate tehtust ja eesmärkidest.

Olen siiralt tänulik vallavalitsuse tublidele teenistujatele, kes ei ole lugenud töötunde. Meeskonna juhina on mul vedanud, et just nemad aitavad üles ehitada uut valda, kus kõigil on hea ja turvaline elada. Suur kummardus neile!

Samuti olen väga tänulik kõigile Rõuge valla inimestele mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest! Enamik neist mõistab, et nende heaolu nimel teeme vallavalitsuses iga päev tööd. Ning just nemad teavad kõige paremini, milline peaks meie koduvald olema.

Eesootavad aastad on meile hea proovikivi: kuidas suudame erinevate piirkondade vahel koostööd algatada ja üksmeele leida? Kuidas teha seda nii, et iga piirkonna identiteet säiliks ja igaüks tunneks uhkusega, et on Rõuge valla elanik? Kindel on aga see, et muutus algab meist endist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles