Sel aastal sai Valgamaa toetust projektile «Toetuse andmine hoolduse koordinatsiooni mudeli piloteerimiseks», mille käigus hakkas tööle hoolduskoordinaator, kelleks on Tõrvast pärit Kristi Napast.
Tõrvas alustas tööd hoolduskoordinaator
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
21. september 2018, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolduskoordinaatori ülesanne on aidata inimesel jõuda õigel ajal talle vajaliku tervishoiu- või sotsiaalteenuseni. Selleks hindab Napast koostöös perearstide ja lähedastega inimese seisundit ja toimetulekut igapäevaeluga, teeb koostööd Tõrva, Otepää ja Valga sotsiaaltööspetsialistidega ning aitab inimesel ja tema lähedastel orienteeruda tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.
Napast seletas, et sotsiaalministeerium kutsus ellu pilootprojekti, et hoolduskoordinaatorid toetaksid suure ja keerulise hooldusvajadusega inimesi paremini kui varasemalt. Eestis on senimaani hoolekande- ja tervishoiusüsteem olnud teineteisest üsna eraldatud. Kui inimene vajab pikema aja jooksul teenuseid nii hoolekande- kui ka meditsiinisüsteemist, võidakse talle nii sotsiaaltöötajate kui ka perearstikeskuse poolt pakkuda võimalust projektis osaleda.
Projektis osalemisel edastatakse inimese andmed (tema nõusolekul) hoolduskoordinaatorile, kes suhtleb tema perearsti või-õega, sotsiaaltöötajaga, vajadusel ka koduõega, haigla sotsiaaltöötajaga ja teistega, kelle abi, toetust ja jälgimist inimene vajab. Projektis saavad osaleda kõik täisealised inimesed, kes on selleks nõusoleku andnud. Hoolduskoordinaator koostab teenuste plaani, mille elluviimist ta aasta jooksul jälgib.
Napast seletas, et kui perearstid ja -õed ravivad patsiendid terveks, siis tihti jõuavad need samad inimesed uuesti arstile, sest kõik probleemid ei ole arstile teada. Näiteks perevägivald. Sellisel juhul vajab inimene ka sotsiaalabi teenust. Ja kui inimene vajabki mõlemat teenust, siis Napast aitab leida sobivad teenused mõlemast valdkonnast.
Näiteks, kui naaber näeb, et vanaproua kõrvalkorteris ei saa endaga hakkama, siis võib pöörduda hoolduskoordinaatori poole ja tema vaatab, mida saaks edasi teha. Napast rõhutas, et hädasolev inimene ei pea kusagile kohale tulema, vaid hoolduskoordinaator tuleb ise tema juurde.
Napast rääkis, et ta on aastaid tahtnud Tõrva tagasi kolida ja kõik oma vabad hetked on ta siin veetnud. Viimased kaks aastat on ta ka töökuulutusi vaadanud. Hoolduskoordinaatori töö tundus talle põnev ja nii ta kandideeris ning osutuski valituks.
«Ma olen väga rahul. Aga tohutult on vaja ka pingutada ja areneda, sest teenuseid on palju ja linnade lõikes on võimalused väga erinevad,» rääkis Napast uuest töökohast.
Hoolduskoordinaatoreid on üle Eesti kuus: Rakveres, Toris, Saaremaal, Tallinnas, Tartus ja Valgamaal.