Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Arutelu Valgas: kas Narva turunduskampaaniat saaks korrata piirilinnas?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnaruumi planeerimise arutelul Valga kultuurikeskuses osalesid paneelis Arutelul Valga kultuurikeskuses osalesid paneelis Arutelupaneelis osalesid Valga vallaarhitekt Jiri Tintera (vasakult), vallavanem Margus Lepik, vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre ning Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.
Linnaruumi planeerimise arutelul Valga kultuurikeskuses osalesid paneelis Arutelul Valga kultuurikeskuses osalesid paneelis Arutelupaneelis osalesid Valga vallaarhitekt Jiri Tintera (vasakult), vallavanem Margus Lepik, vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre ning Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov. Foto: Tiit Loim / Lõuna-Eesti Postimees

Valga vallaarhitekt Jiri Tintera hinnangul on inimeste huvi Valga vastu kasvamas: siia on juba kolinud noor kunstnik ja suuremate linnade pensionärid. Reedesel arhitektide arutelul tuli jutuks, kuidas piirkonna atraktiivsust veelgi kasvatada.

Valga kultuurikeskusesse olid kahanevate linnade ruumiplaneerimise teemal arutlema kogunenud Eesti Arhitektide Liidu liikmed. Arutelupaneelis osalesid liidu president Katrin Koov, Valga vallaarhitekt Jiri Tintera, vallavanem Margus Lepik ja vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja Urmas Möldre.

Valga esindajad tõdesid taas kord rasket olukorda. Möldre tõi välja, et Valgas kui vallasiseses linnas on nii-öelda üle 80 kortermaja 1000 korteriga, mida võib nimetada kõduelamispindadeks mis ja tuleks lammutada. Samuti, et kuigi suurtootmist on Valgas omajagu, on näiteks Võruga võrreldes vähem väikeettevõtteid nagu kohvikud. Vallavanem Margus Lepik meenutas, kuidas kunagi võttis kolm aastat, et eri ametkondadele selgitada erisuse loomise vajadust, kui Valga-Valka ühise linnaliinibussi käivitamist takistas selle klassifitseerimine riigipiiri ületavaks rahvusvaheliseks liiniks.

Tagasi üles