Vabadusristi sangaritele avati Vastseliinas kolmas mälestuskivi

Reamees Gustav Jakobsoni mälestuskivi avamine Vastseliina kalmistul. Foto: Erakogu.

Vastseliina kaitseliitlased avasid reedel valla Vabadusristi kavaleride haudade tähistamiseks Vastseliina kalmistul kolmanda kalmukivi. Mälestuskivi avati reamees Gustav Jakobsoni kalmul ja tähistatakse Eesti vastupanuvõitluse päeva.

Reamees Gustav Jakobson (1900-1925) oli Vabadussõjas Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu sõdur. Kahel varasemal aastal on Vastseliinas sarnane mälestuskivi avatud lipnik Julius Kendra (1894-1966) ja kapral Paul-August Hirve (1887-1928) haual. Mälestuskivide avamine on toimunud samaaegselt Eesti vastupanuvõitluse päeva tähistamisega.

Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo sõnul on Vastseliina kalmistule maetud kokku viis Eesti Vabadusristi sangarit. Allohvitser Osvald Ellamaa (1897-1941) ja kapten Kotlep Pärgi (1887-1961) hauda käiakse lähedaste poolt hooldamas. Kogudusel on samas soov paigaldada ühesugune väärikas mälestuskivi kõikide kalmistule maetud Vabadusristi sangarite haudadele.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega meenutatakse 1944. aasta septembrikuud, mil ametisse astus Otto Tiefi juhitav valitsus ning Eesti väljendas ühemõtteliselt soovi olla iseseisev. Selle päeval mälestatakse kõiki okupatsioonidele vastupanu osutanuid. 

1944. aastal moodustas presidendi kohusetäitja Jüri Uluots Otto Tiefi valitsuse, mis püsis Saksa ja Vene okupatsiooni vahel võimul mõne päeva. Tänu Tiefi valitsusele säilis Eesti riigi taastamisel õigusliku järjepidevuse põhimõte, mille alusel oli võimalik omariiklus uuesti üles ehitada.

Põhiliselt venekeelse elanikkonna esindajad on 22. septembrit tähistanud Tallinna vabastamise päevana, sest NSV Liit ja tema õigusjärglane Venemaa Föderatsioon on püüdnud 22. septembrit 1944 näidata Eesti pealinna vabastamisena. Tegelikult asendus üks okupatsioon teisega.