Kommentaar: Kasutuseta majad on alati ohtlikud

Viljar Schmidt, Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Igal aastal käivad päästjad Lõuna-Eestis kustutamas umbes 45 tulekahju, mis leiavad aset kasutuseta seisvates hoonetes. Lõuna-Eesti päästepiirkonnas, kuhu kuuluvad Põlva, Võru, Valga, Viljandi, Jõgeva ja Tartu maakond, on tänavu selliseid tulekahjusid kustutatud 24. Nendest pool on aset leidnud Valga linnas. Põlvamaal on selliseid põlenguid sel aastal kustutatud kaks ja Võrumaal samuti kaks.

Aastate kaupa kasutuseta seisnud tühjad hooned on päästeametile suur probleem, sest need ei ole mitte kunagi ohutud. Kes ka sinna juhuslikult või tahtlikult ei satuks, ei hooli nad paraku tuleohutusest. Tühjades majades süttinud tulekahjudes võivad hukkuda inimesed ning tuli võib levida ka ümberkaudsetele hoonetele.

Samuti on tühjana seisvad vanad majad tihti varisemisohtlikud. Sinna hulkuma sattuv täiskasvanu või laps võib kergesti läbi põranda kukkuda või millegi alla jääda. Ka siis kui kohusetundlik omanik lobudikule juurdepääsu ning uksed ja aknad sulgeb, takistab see võõraste inimeste sisenemise pahatihti üksnes teoreetiliselt.

Tublid kodanikud valveta ja kasutuseta hoonetesse nagunii ei tüki, aga pahade plaanidega tegelased leiavad alati mooduse nendesse sisse murdmiseks. Suuremates linnades on probleem veel see, et elaniketa majades otsivad ulualust kodutud inimesed. Lõuna-Eesti linnade kasutuseta hoonetesse aga kiputakse sisse murdma lihtsalt selleks, et midagi süüdata või lõhkuda. Ainult Tartus paistavad külmal ajal silma tühjadesse majadesse peavarju otsima tungivad kodutud.

Toimivaid lahendusi olukorra parandamiseks on laias laastus kaks. Kasutuseta hoone tuleb kas lammutada ning selle jäänused ära koristada või siis tuleb maja renoveerida ja kasutusele võtta.

Konserveerimine ehk selle lihtsalt seisma jätmine on alati seotud riskidega. Hoones võib keegi viga saada või saab maja ise kahjustada.

Muidugi reostavad sellised ehitised lisaks ohtlikkusele ka linnapildi ilu ja mõjuvad elanikele ka visuaalses plaanis häirivalt. Kõigil eeltoodud põhjustel on õigustatud kohalike omavalitsuste järjekindel surve hoone omanikele, et enda valduses olevate ehitistega midagi ette võetaks.

Lõuna-Eestist on Valga linn varasematel aastatel sellistes tegevustes positiivselt silma paistnud. Paraku on tõsiasi seegi, et just Valgas on lammutamist vajavaid maju oluliselt rohkem kui mujal.