Põlvamaal lastakse õhupüssist kasse

  • Himmastes on külakasse vähemaks jäänud.
  • Politseile pole rünnakutest teatatud.
  • Loomakaitsjateni sageli rünnakuteated samuti ei jõua.

Kerli kassi vigastusi arvestades on lask tehtud lähedalt.

FOTO: Erakogu

Põlvamaal leidis äsja lõppenud suvel aset mitu juhtumit, kui õhupüssist lasti kassi pihta. Paraku ei teavitatud sellest politseid ja ka süüdlasi ei ole leitud.

Näiteks langes suvel ühe püssikangelase ohvriks Põlva külje all Himmaste külas kass, kellele kuul tungis lõua alt kaela, liikus edasi õlga ja jäi sinna pidama. Kassi perenaise Kerli sõnul oli tegu eriti sadistlik, sest vigastuste järgi võib arvata, et tema lemmikut sihiti lähedalt.

Räpinas aga oli sel suvel juhtum, kus ühte kassi lasti õhupüssist mitu korda. Nende lugude puhul on kurb tõsiasi see, et süüdlasi pole tänaseni leitud.

Kiisud kaotsis

Himmastes on Kerli sõnul viimasel ajal kaduma läinud kolm-neli hiirekütti. «Himmastes oli varem tunduvalt rohkem omapäi jalutavaid kasse, kuid kõik nad on kuskile ära kadunud. Nii juhtus ka meie naabri lemmikloomaga, kes kadus umbes kuu aega pärast seda, kui meie kassi tulistati.»

Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liikme Kaija Paalbergi sõnutsi pole taolisi juhtumeid nendele teadaolevalt Eestis õnneks kuigi palju. «Aastas jõuab loomakaitseni kolm-neli kassitulistamise juhtumit.»

Samas möönis ta, et inimesed ei pöördu selliste juhtumitega just sageli politsei poole, sest nad ei taha või ei oska avaldust kirjutada. «Kui nad meie juurde tulevad, aitame neil selle avalduse teha. Esmalt peaks pöörduma ikka politsei poole.»

Loomakaitse seaduski ütleb, et loom tuleb hoida oma territooriumil. «Aga kassi sa ei hoia hoovis kinni. Selliseid, kes võõrastes hoovides jalutavad, kutsutakse vabakäigukassideks,» rääkis naine.

Kassid võivad päevas ringi liikuda ligi 10 kilomeetrit ja eks neid varitsevad igasugused ohud. Paalbergi sõnul jäävad mõned kassid hulkudes auto alla ja teised saavad mõnelt hullult pihta õhupüssi kuuliga.

«Kõige suurem probleem on, et tunnistajata pole süütegu,» ütles Paalberg. Temale teada olevalt pole Eestis ühtegi isikut kasside tulistamise eest karistada saanud, kui välja arvata trahvid.

Sageli ongi paradoksaalne olukord, kus haavatakse kassi ja isegi teatakse, kes seda teha võis, kuid asitõendeid ega tunnistajaid pole. «Sellest hoolimata kutsume üles kasside tulistamisest teada andma, isegi kui süüdlast pole leitud. Üks kord leitakse nad üles ning laskjad saavad oma karistuse,» rõhutas Paalberg.

Juhtumid ei jõua politseini

Tänavu on Kagu jaoskonna politseinikele antud teada üheksast taolisest vahejuhtumist, mille ühisnimetaja oli õhupüss. Samas tuleb tõdeda, et ükski politseinikeni jõudnud juhtum pole olnud seotud loomadega. Sihtmärgid on olnud pigem autod, aknad ja ühel juhul ka inimene ning alati on mängus olnud alkohol.

Kagu jaoskonna politseikapten Andres Kirsing sõnas, et õhupüssikuulidega lindude ja loomade vigastamine või lausa surmamine on lubamatu ja seetõttu ka karistatav. «Kui looma suhtes pannakse toime lubamatu tegu, näeb seadus ette rahalist karistust kuni 800 eurot,» rääkis politseikapten.

Õhupüssid on Eestis vabamüügis. Neid saavad osta täisealised inimesed ning need on mõeldud kasutamiseks sportlikuks otstarbeks, kus ei rikuta avalikku korda ega häirita teisi. «Aknaklaase, tänavaposte ja elusolendeid sellega kindlasti lasta ei tohi,» rääkis Kirsing. Tema sõnutsi peab olema ohutus alati tagatud.

Igasuguse ohu korral inimestele, loomadele või varale tuleb esmalt sellest teada anda politseile ja alles siis teistele kanalitele. «Augustis jagati paaril korral sotsiaalmeedias infot, justkui keegi oleks Põlvamaal õhupüssist koduloomade pihta lasknud, kuid korrakaitsjateni see info paraku ei jõudnud,» tõdes politseikapten.

Politsei reageerib mistahes relvajuhtumitele kõrgendatud tähelepanuga. «Õnneks enamikul relvaga seotud juhtudest selgub, et reaalset ohtu ei ole ning korrarikkumine oli tingitud suurest alkoholijoobest või lihtsalt mõtlematust tegevusest,» lisas Kirsing.

Tagasi üles