Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Südamehaigused röövivad Eestis aastas üle 120 000 eluaasta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul kaotame südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ja enneaegse suremuse tõttu Eestis igal aastal enam kui 120 000 eluaastat, ehkki vähemalt 80% enneaegsetest surmadest oleks tervislike eluviisidega ennetatavad.

Laupäeval tähistatakse maailma südamepäeva, et pöörata tähelepanu südamehaiguste ennetusele.

„Eesti inimeste oodatav eluiga on kõrgem kui kunagi varem, kuid tervena elatud eluaastad ei ole niisama jõudsalt kasvanud. See tähendab, et elame kauem, kuid haigena. Seejuures kaotame kõige rohkem eluaastaid just südame-veresoonkonna haiguste tõttu,“ ütles Sikkut.

„Samas oleks suur osa südamehaigustest ennetatavad, kui pööraksime oma tervisele rohkem tähelepanu – liiguksime rohkem, toituksime tervislikumalt ja loobuksime ebatervislikest harjumustest. Ühiselt saame panustada, et ka elukeskkond meie ümber toetaks tervislikke valikuid,“ lisas ta.

2016. aastal kaotati Eestis enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu südame-veresoonkonna haigustesse ligi 122 300 eluaastat. See moodustab 27 protsenti enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest.

Vereringeelundite raviks kulub aastas ligikaudu 98 miljonit eurot. Mullu suri südame- ja veresoonkonna haigustesse 8005 inimest, mida on üle kahe korra rohkem kui pahaloomuliste kasvajate ja üle saja korra rohkem kui liiklusõnnetuste tõttu lahkunuid.

Maailma südamepäeva tähistatakse alates 2000. aastast 29. septembril eesmärgiga teavitada inimesi, et südame-veresoonkonna haigused on maailmas surmapõhjus number üks.

Tagasi üles