Risto Sepp: miks viiakse prügi metsa?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Risto Sepp

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Staažikas metsamees teeb arvutuste abil selgeks, et kola loodusesse sokutamine ei tasu ennast ära. Jäätmejaamas saab sellest lahti lihtsalt, ausalt ja ehk mõnelegi üllatavalt väikse summa eest.

Eesti on eeskujuks oma prügikoristusega «Teeme ära!», mis viinud lausa maailmakoristuseni. Eestis on elu hea, sest meil on siin keskmiselt üks auto kahe inimese kohta, saame endale lubada puhkust soojal maal, suudame toota ligi 400 kilogrammi jäätmeid aastas inimese kohta ning kaitsta metsa arvuti tagant tõusmata.

Ka saame endale lubada juua 8,6 liitrit puhast alkoholi inimese kohta, kuid raha jäätmete käitlemise eest välja anda ei raatsi.

Kõige selle heaolu taustal unustame, millise jälje loodusesse jätame. Tihti tundub, et «Teeme ära!» saab eestlasliku ärategemise varjundi.

Oleme tänavu koristanud Valgamaa riigimetsast ligi seitsme elaniku aastase prügi koguse: 2800 kilogrammi. Miks nii palju? Miks on jäätmed metsas?

Lugesin Valga valla jäätmehoolduseeskirja, kus kirjeldatakse jäätmete kogumist ja sortimist. Elanikud peavad olema liitunud korraldatud prügiveoga, asulates on mitut värvi konteinerid ja igas vallas jäätmejaam. Paberil on kõik ilus, aga metsas ei lähe mööda nädalat, vahel ka päevagi, enne kui uus rämpsusaadetis silma hakkab.

Teen lühiülevaate peamistest jäätmetest, mida oleme koristanud ja mille tee oleks võinud viia prügilasse, mitte metsa.

Näiteks biolagunevad jäätmed võib ju kompostida oma krundil, aga miks seda ei tehta? Metsa on toodud hulganisti õunu ja riisutud lehti. See ju iseenesest polekski probleem, kui need poleks visatud metsa alla koos kilepakendiga. Valga valla jäätmejaamas on biojäätmete hind 120 eurot tonni kohta ehk 12 senti kilogrammi eest. Niisiis pidanuks selle metsast leitud 48 kilogrammi eest tasuma jäätmejaamas kokku 5 eurot ja 76 senti.

Keskmine ehitusprahi koristatud kogus loodusest on 100 kilogrammi. Jäätmejaamas, kus hind on 96 eurot tonni kohta, oleks see maksnud 9,6 eurot.

Ka eterniiti oleme metsast koristanud keskmiselt 100 kilogrammi. Sellest vabanemiseks jäätmejaamas tulnuks tasuda kokku 12 eurot.

Koduelektroonika, rehvid ja nii mõndagi muud saab jäätmejaamas lausa tasuta ära anda. Samas nende transtport näiteks 10 kilomeetri kaugusele metsa ja sõit tagasi läheb maksma umbes kuus eurot.

Metsa alt leiame pahatihti ka vanu riideid, keskmiselt on ärakoristatud kogus 50 kilogrammi. Jäätmejaamas oleks nendest lahtisaamise eest pidanud maksma kokku 5,5 eurot, sest hind on vaid 11 senti kilogrammi kohta.

Koduelektroonika, rehvid ja nii mõndagi muud aga saab jäätmejaamas lausa tasuta ära anda. Samas nende transport näiteks 10 kilomeetri kaugusele metsa ja sõit tagasi läheb maksma umbes kuus eurot, kui arvestada 30 senti bensiinikulu kilomeetri kohta. Kas oli siis prügi viimine loodusesse kokkuhoid? Arvutused näitavad, et see EI OLE kokkuhoid. Minu arvamust mööda ei pea kõike rahasse arvestama, aga võrdlus on kohane.

Lisaks eelnenule on metsas jätkuvalt olmejäätmete värskeid hunnikuid. Arvan, et põhjus on peamiselt jäätmeveost vabastused, aga ehk ka jäätmejaamade lahtioleku ajad, sest tööpäevadel saab inimene viia oma prügi jäätmejaama vaid kuni kella 18ni.

Sel aastal on Valgamaa metsade puhkekohtades koristatud üle saja kuupmeetri jäätmeid. Meilt on aru päritud, miks on puhkekohtades prügikastid ääreni täis. Tänavune ilus suvi oli puhkajate unistus, aga loodusvahtidele väga töömahukas aeg.

RMK on ette valmistanud ja hooldab lõkkekohti ning matkaradu. Metsas puhkajale on see tasuta, sest kahjuks või õnneks ei pea puhkekoha kasutajad oma prügi ära viima – see jääb metsa. Kui rahvast käib palju, täituvad prügikastid kiiresti ning siis visatakse rämps taas ümberkaudse metsa alla. Jah, keset suurt suve oleks tõesti vaja tellida lisatühjendusi, kuid paraku pole see tihti võimalik. Idealistina loodan, et ükskord suudab iga inimene metsa toodud pakendid endaga pärast ka kaasa viia.

Uus kogemus oli mul sel aastal, kui toodi metsa niinimetatu protestiprügi koos «südamliku» kaaskirjaga. Protestiti RMK raie vastu. Ma tõesti ei mõista, kuidas prügi metsa toimetamine ja metsa raie on seotud, aga inimestel oli võimalus «ära teha».

Kuulates jutte liigsest raiest ja murest metsa pärast, olen aru saanud, et meie elatustase on tõesti heal järjel. Saame lubada endale ilusaid asju, tegeleda hobidega, puhata, käia jahil, sõita ATVga – paljudel juhtudel tehakse seda metsas. Tarbime rõõmuga puitu, aga metsaraiele oleme vastu. Inimese tegevus jätab jälje loodusesse. Need jäljed suuda loodus enamikus ise kustutada, kui käitume mõistlikult ja lähtume ringmajanduse põhimõttest. Ringmajanduses ei teki jäätmeid.

Et saada 100-aastast metsa, tuleb majandada ja kasvatada seda 100 aastat. Sarnaselt metsale tuleb kasvatada lapsi, et saaksime ehk inimpõlve pärast puhtama looduse.

Tagasi üles