Kalle Vellevoog: linnad vajavad uusi keskväljakuid

Kalle Vellevoog Foto: LEPM

EV100 programmi «Hea avalik ruum» projektijuht annab ülevaate uute keskväljakute valmimisest Lõuna-Eestis. See, kas ka edaspidi taolisi värskendustöid oodata võib, sõltub juba riigikogu uuest koosseisust.

Neli aastat tagasi algatas Eesti Arhitektide Liit koostöös Eesti Vabariik 100 juubelitoimkonnaga projekti «Hea avalik ruum». Programmi käigus korraldas arhitektide liit aastatel 2014–2017 rea avalikke arhitektuurivõistlusi Eesti väikelinnade ajalooliste keskuste nüüdisajastamiseks. Eesmärk oli pakkuda lahendusi, kuidas leida leevendust ääremaastumisele ja kuidas võiks targa sekkumisega avalikku ruumi muuta linnade arengusuunda.

Lähtekoht oli, et korrastades väikelinnade ajaloolised keskused ja luues sinna inimkeskse ruumi, on võimalik mõjutada nende tulevikku. Väikelinnade paratamatu kahanemine võib olla ka teadlikult suunatud.

Põhjalikult on linnade kahanemise temaatikat uurinud Valga vallaarhitekt Jiri Tintera. Valga, mille rahvaarv taasiseseisvumise järel tublisti vähenenud, on aastaid olnud hädas oma ajaloolise linnasüdamega, niinimetatud kaheksanda kvartaliga. Põleng ajaloolises kreisivalitsuse hoones on olnud mitme uudise teema. Tänavu augustis valminud keskväljak on elanike hulgas hästi vastu võetud. Lisaks põnevale välisruumile on korrastatud ka põlenud kreisihoone välisosa.

Valga valla juhid on optimistlikud, et piirilinna keskväljakut ümbritsevad lagunenud puithooned saavad lähiaastatel kenasti korda ning jalakäijate promenaad liidab taas kokku kaks lahkukasvanud linna, Valga ja Valka. Valga linnaarhitekti pikaajalisem mõte on, et korrastades linna ajaloolist keskosa, tuues sinna olulised avalikud funktsioonid ja luues uusi kvaliteetseid elamispindu, samas lammutades linna servadel väheväärtuslikku hoonestust, on võimalik anda linna arengule uus impulss.

Riigihalduse minister Janek Mäggi on nüüdseks teatanud, et tema esitatud ja toetatud avaliku ruumi jätkuprogramm jäi koalitsiooninõukogus eelarvest välja.

Tõrva keskväljaku ümberehitustööd said esimese tõuke 1990ndate vabanemisjärgses eufoorias. Nimelt toimus väljakul taasiseseisvunud Eesti esimene suurejooneline vabaõhu ooperigala. Selle tarbeks lammutati seal asunud väheväärtuslik bussijaamahoone. Hilisemad Tõrva ümberehituse plaanid olid kantud liigoptimistlikest kasvustsenaariumitest ning jäid pärast unustusse.

Mõni aasta tagasi pakkusid kohalikud ettevõtjad linnale kokkulepet: kui linn korrastab keskväljaku ala, investeerivad nemad ümbritsevatesse hoonetesse. Nii algaski koostöö Maido Ruusmanni juhitud Tõrva linnavalitsuse, kohalike ettevõtjate ja arhitektide liidu vahel. Põhjalikult uuenenud keskväljak avati 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 100 aasta juubelil. Uus lahendus, mille projekteeris arhitektuuribüroo Arhitekt Must, ühendab terviklikuks linnaruumiks suure territooriumi alates ajaloolisest kõrtsihoonest kuni Veskijärve ja raekojani.

Jaanipäeva eel valmis ka Põlva uus keskväljak. Muutused said alguse juba aastatetagusest arhitektuurivõistlusest. Tollane eesmärk oli tekitada Põlvale uus peaväljak linnasüdames laiutavale tühermaale. Vahepealne areng viis aga planeeringuni, mis täitis kogu ala juhuslikult paigutatud supermarketiga. Linna, ettevõtjate, maaomanike ja arhitektide koostöös saavutati tupikuna tundunud protsessis läbimurre. Maad krunditi ümber ja tulevaste hoonete vahele moodustus esinduslik peaväljak, mille serva rajatakse nii uus kaubanduskeskus kui ka linna tulevane raekoda.

Huvitav areng on olnud ka Võrus. Peaväljak, mille ääres seisavad Võru kõige esinduslikumad hooned, oli okupatsiooniaastail isetekkelise pargi taustal pea olematuks kahanenud. Suured puud varjasid vaateid hoonetele ja kogu esinduslikkus oli kadunud. Võru kauaaegne linnaarhitekt Ülevi Eljand on keskväljaku taastamisest unistanud juba aastaid. Nüüd on ehitustöö käimas. Vabanenud on vaated väljakut ümbritsevatele hoonetele. Arhitekt Villem Tomiste kavandatud linnaruum toimib kui operatsioonisüsteem, mida kohalikud elanikud saavad aastate jooksul oma käe järgi kujundada.

Peagi valmivad uued keskväljakud ka Raplas ja Kuressaares. 2019. ja 2020. aastal lisanduvad valminud linnakeskuste ritta veel Viljandi ja Kärdla uuenenud väljakud, Elva ja Rakvere uueks saanud ajaloolised peatänavad, Narva raekoja väljak ja selle lähialad, Jõhvi haridus- ja spordilinnaku avalik ruum, loodetavasti ka Põltsamaa ajalooline keskosa ja Kuremäe küla.

2017. aasta kevadest on arhitektide liit riigikantselei toel teinud ettevalmistusi «Hea avaliku ruumi» jätkuprogrammi käivitamiseks. Selleks oleme külastanud ligi pooltsada omavalitsust. Toetus ideele jätkata linnaliste asulate avaliku ruumi nüüdisajastamist on valdav ja selle teostumiseks oodatakse riigi tuge juba ammu.

Valga valla juhid on optimistlikud, et piirilinna keskväljakut ümbritsevad lagunenud puithooned saavad lähiaastatel kenasti korda ning jalakäijate promenaad liidab taas kokku kaks lahkukasvanud linna, Valga ja Valka.

Omavalitsused näevad linnasüdamete programmis kindlat regionaalpoliitilist abinõu ääremaastumise vastu, tugevdamaks kogukonnatunnet ja ettevõtlust. Arhitektide liit on 2017. aasta sügisest pidanud programmi riikliku rahastuse asjus läbirääkimisi kultuuriministeeriumi ja kahe riigihaldusministriga.

Suve hakul kinnitasid nii riigihalduse minister Janek Mäggi kui kultuuriminister Indrek Saar, et esitavad rahataotluse 2019. aasta riigieelarve arutelule.

Minister Mäggi on teatanud, et tema esitatud ja toetatud avaliku ruumi jätkuprogramm jäi eelarvest välja koalitsiooninõukogus, millesse kuuluvad erakondade esimehed Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seeder.

Mäggi on lubanud jätkata võitlust programmi nimel ja esitada see uuesti märtsis algavatel riigi eelarvestrateegia aruteludel. Paraku on märtsis juba uue riigikogu valimised ja tegelikud otsused jäävad uue valitsuse teha.

Selgusetus jätkuprogrammi rahastuse ümber viitab tervikliku riikliku ruumipoliitika puudumisele.

Arhitektide liit on aastaid ruumilise keskkonna probleemile tähelepanu juhtinud ja pakkunud välja lahendusi, kuidas sõlmida kokku riigiasutuste koordineerimata tegevus Eesti ruumi kujundamisel. Selleks on loodud riigikantselei juurde ka ruumiloome ekspertrühm eesmärgiga kaaluda riigiarhitekti või niinimetatud ruumivoliniku institutsiooni loomist, mis riigi arhitektuuri- ja ruumiteemad enda kanda võtaks. Loodame, et valimised aktiveerivad poliitikuid ka nendel teemadel aktiivsemalt kaasa mõtlema.