Värskas hakatakse vesiravi mõjusid uurima

Värska Sanatooriumi juhataja Vello Saar. Foto: Tomi Saluveer /LEPM

Värska sanatoorium sõlmis Tartu Ülikooliga eellepingu 100 000 eurot maksvateks ja kaks aastat kestvateks vesiraviuuringuteks. Projekti juhivad Euroopa Kosmoseagentuuri heaks töötanud teadlased.

Värska sanatooriumi juhataja Vello Saare sõnul uuriti kuurortravi mõju inimestele nii nõukogude ajal kui ka 2001. aastani tegutsenud kurortoloogia ja taastusravi instituudis. „Uuringuteks kasutatav tehnoloogia on vahepeal tohutult arenenud ja nüüd ongi aeg uuteks teadustegevusteks. Kui klient küsib, siis tahame väga täpselt vastata, mis temaga muda- või mineraalveeprotseduuri ajal juhtus,“ rääkis ta.

Vähemalt kaks aastat kestvate uuringute maksumuseks kujuneb 100 000 eurot, sellest poole loodab Värska sanatoorium saada sihtasutuselt Archimedes. Ülejäänu on omaosalus. Töö keskendub eelkõige vesikeskkonnas viibimise mõjule inimeste lihaskonnale, aga ka somaatilistele nähtudele.

Ravi mõju tundmisele lisandub teadmine. Samuti peaks selguma, kui pikaajaline on ravikümbluse mõju inimese tervisele ja millise kestusega vesiraviprotseduurid võiksid olla patsiendile kõige kasulikumad. Tartu Ülikooli teadlased võrdlevad ka mineraalvee- ja mudavannide toimeid.

Saare sõnul peab tõenduspõhisus olema peamine argument, miks inimesed sanatooriumi külastavad. „Meie eesmärk siin Värskas on eelkõige inimeste ravimine, me pole lihtsalt lustispaa,“ lausus Saar.

Uuringud viivad läbi Tartu Ülikooli siirdemeditsiini instituudi spetsialist lihasfüsioloogia alal doktor Alar Veraksitš ja doktor Ragnar Viir, kes on Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kinesioloogia eriala teaduste doktor ja Rahvusvahelise Astronautika Akadeemia immersioonimudeli uurimisrühma liige.

Veraksitš ütles, et kümblusel on inimese organismile kohene tugev toime. Selle otsene mõju ja toime kestvus vajavad aga täiendavat uurimist. „Tahame teada, kui pikaajaline on raviprotseduurist tulenev kasu ja seda, kui pikka aega võiks üks protseduur kesta, et tulemus oleks optimaalne,“ lausus ta.

Veraksitši kinnitusel on Eestis välja töötatud ja lihaste mehaaniliste omaduste määramisel abistav Myoton praegu kasutusel rahvusvahelises kosmosejaamas. „Ka vannis on inimene kaalutuse lähedases olukorras. Lihaste parameetrid muutuvad vannis viibides ja seda me tahamegi täpsustada,“ lisas ta.

Värska valiti oma männimetsade, raviomadustega järvemuda ja mineraalvee tõttu kuurortraviks sobivaks piirkonnaks juba 1971. aastal.