Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist kirjutas vastuseks riigihalduse minister Janek Mäggi kriitikale e-riigi suhtes, et nii maailma juhtivad eksperdid kui arvukad uuringud on näidanud, et Eesti e-riik on kõige arenenum e-riik maailmas.
Janek Mäggi ütles Valga jaamahoones peetud inspiratsioonipäeval muu hulgas, et käis ministriks saades uut ID-kaarti taotlemas. "Järjekord oli kolm ja pool tundi. Tegelikult meil e-riiki ei ole. Minu arvates on e-riigi jutt niivõrd tolmune ja sisutühi,» lausus Mäggi vestlusringis.
Rene Tammisti Facebooki-postitus täies mahus:
Kolleeg riigihalduse minister Janek Mäggi võttis täna sõna e-riikluse teemal, milles ka temal endal on vastutav roll, sest e-teenuseid riigis arendatakse detsentraalselt. Olen ka ise olnud e-riigi kasutajasõbralikkuse osas kriitiline, ent kaugel sellest, et kuulutada e-riik sisutühjaks. Eesti riiklike teenuste puhul on pea 3000 e-teenust.
Ühte ajale jalgu jäänud protsessi, et ID-kaardile peab ise järgi minema, ei saa võtta kogu e-riigi arengutaseme näitajana. Nii maailma juhtivad eksperdid kui arvukad uuringud on näidanud, et Eesti e-riik on kõige arenenum e-riik maailmas. Kuulasin näiteks täna varahommikul Pärnus jooksuringi tehes Financial Timesi podcasti how can we make governments smarter, iga teine näide oli Eestis.
Olles ise riiklike e-teenuste igapäevane tarbija, mida on kindlasti ka Janek Mäggi, võib see tunduda meile iseenesest mõistetav, et saame apteegist ID-kaardi alusel ravimid kätte, et meil on võimalik mobiilselt parkida, asutada ettevõtte veebi vahendusel ja saame anda allkirju kodust lahkumata. Kõike seda ei ole võimalik teha ei meie naaberriikides ega ka paberimajandusele rajatud Euroopa suurriikides.
E-riik on arendatud ühelt poolt poliitilise tahte abil, kuid teostatud tänu Eesti IT-ettevõtetele, kes on panustanud oma töö ja visiooniga, mille tulemustest on meile kõigile kasu.
Esimese sammuna oli riiklike e-teenuste pakkumiseks tarvis erinevate asutuste infosüsteemid omavahel suhtlema panna. Soovin anda oma panuse, et Eesti e-teenused arendataks kasutajasõbralikuks. Infosüsteemid võiksid ise teha nii palju tööd ära, kui see on võimalik. Jätta meile aega tegeleda sellega, mis on päriselt oluline. Lähiajal peaks ilmuma intervjuu, kus ma oma algatusi e-riigi kasutajasõbralikkuse parandamiseks tutvustan.
E-lahenduste kasutuselevõtuga peab sama jalga käima küberturvalisuse tagamine. Seda on näidanud ka elu ise. WannaCry ja teised küberründed pöörasid enam kui 150 riigis, sh Saksmaal ja Inglismaal elu pea peale. Eestis toimunud küberründed ei olnud edukad.
Digitaalsed lahendused arenevad kiiresti ja seetõttu on meil võimalik e-riiki muuta järjest mugavamaks ja kasulikumaks. Loodan, et e-riik on eeskujuks ja soodsaks ärikeskkonnaks Eesti ettevõtetele. Valitsuse liikmed saavad omakorda võtta eeskuju Eesti ettevõtjatest.