:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2018/10/07/11475634t1h2d0c.jpg)
Sel nädalavahetusel jagasid Keskkonnaameti ning Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esindajad Läti lambakasvatajatele oma teadmisi ja kogemusi kiskjakahjude ennetamise, vähendamise ja hüvitamise kohta.
Läti lambakasvatajad toodi Lõuna-Eestisse õppereisile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätlastele näidati õppereisil mitmeid Lõuna-Eesti lambakasvatustalusid, kus õpetati, kuidas eeskujulikult rakendada tõhusaid karjakaitsemeetmeid. Näiteks õpetati neile, kuidas paigaldada kiskjatõrjeaedu ning kasvatada karjavalvekoeri.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et Eestis on riiklikult korraldatud kiskjakahjude hüvitamine ja kahjude ennetamine toiminud ligi kümme aastat. „Lätis selline riiklik süsteem puudub. Seetõttu ongi väga oluline meie lähinaabritega suhelda ja nendega oma kogemusi vahetada,“ ütles ta.
Eestis murravad hundid aastas kuni tuhat lammast, mille tõttu tekkinud kahjud hüvitatakse lambakasvatajatele Keskkonnaameti poolt. Aasta-aastalt on tõusnud loomakasvatajate poolt rakendatud tõhusate karjakaitsemeetmete kasutamine, mille kulutused hüvitatakse riigi poolt osaliselt. „Eestil ja Lätil on ühised kiskjaasurkonnad ja kiskjate käitumine on sarnane. Mitme hundikarja territoorium hõlmab üheaegselt nii Eestit kui ka Lätit,“ lisas Talvi.
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liikme Ell Sellise sõnul on meie lambakasvatajatel lõunanaabritega tihe koostöö. „Kiskjakahjude ennetamise ja hüvitamise teema on Lätis praegu väga aktuaalne. Nad on kuulnud Eesti lambakasvatajate edulugusid seoses karjavalvekoertega ning on väga huvitatud sarnase praktika juurutamisest Lätis,” kinnitas Sellis.
Lisaks tutvustati lõunanaabritele, milliseid uusi lambatõuge on Eestisse toodud ja kuidas on edenenud Eesti aretustöö. Samuti külastati kaasaegse tehnoloogiaga Muru villaveskit Rõngu lähistel.