Kaido Taberland: suvi pani vabatahtlikud päästjad proovile

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kaido Taberland

FOTO: Päästeliit

Tänavusel suvel osales päästetöödel 110 komandot, neist 55 riiklikku ja sama palju vabatahtlikku. Päästeliidu esindaja hindab kõrgelt nende panust ning tõstab esile priitahtlike pritsumeeste ennastsalgavat tööd.

Vabatahtlikud andsid sel suvel ennastsalgava panuse päästetöödesse nii isikkoosseisu kui oma tehnikaga. Kokku osales päästetöödel 110 komandot, neist 55 riiklikku ja sama palju vabatahtlike komandosid. 406 vabatahtliku jõuvarud pandi tõsiselt proovile. Näiteks pikaajalisi metsa- ja maastikutulekahjusid kustutati keskmiselt 105 tundi, mis on veidi üle nelja ööpäeva. Neil päevadel unetunde ei loetud ning kodu ja igapäevatöö jäid ootele.

Kõigi nende meeste ja naiste panust tuleb hinnata kõrgelt.

Näiteks Vikipalu põlengu puhul, kus olid esimesena kohal Aegviidu vabatahtlikud, oli kohati just priitahtlike tegevus võtmetähtsusega. Alansi komando eestvedaja Ain Salupõllu huvi tehnika arendamise vastu ja kuldsed käed on komando käsutusse loonud suurepärase roomik­transportööri, millest oli raskesti ligipääsetaval maastikul hindamatu abi. Salupõld oma masinaga tegi ulatuslikul Vikipalu põlengul 115 töötundi, jõudes enda ehitatud masinaga sinna, kuhu kutselised oma tehnikaga ei pääsenud.

Erakordselt kuumal suvel oli vabatahtlike päästjate isiklik elu kriitilisel piiril, sest väljakutseid oli palju, neist nii mõnigi pikka aega kestev, keeruline ja ressursimahukas. Neil päevadel jäi uneaega napiks, pere ja palgatöö olid ooterežiimil. Jahutava rannabriisi nautimise asemel mindi palavasse metsa, kaitseks seljas musta värvi rasked roobad.

Samuti oli tänavune suvi korralik kondiproov päevinäinud tehnikale. Kuigi vabatahtlikud oma masinaid pidevalt hooldavad, parandavad ja täiustavad, tehes silmad ette isegi mõnele kallile riigieelarvest soetatud erimasinale, on nende kasutuses olevad päästemasinad keskmiselt 30 aastat vanad ega pea äärmuslikele tingimustele vastu.

Ain Salupõld tegi ulatuslikul Vikipalu põlengul 115 töötundi, jõudes enda ehitatud masinaga sinna, kuhu kutselised oma tehnikaga ei pääsenud.

Päästeliidu kui vabatahtlike päästeorganisatsioonide ühenduse üks oluline eesmärk on uute ja moodsate pääste­autode hankimine ja priitahtlikele päästjatele kasutusse andmine. Ennekõike soovime arendada meie tingimustele sobivaid eri võimsusega päästeautosid või ATVsid maastikul aastaringseks liikumiseks. Metsa- ja maastikupõlengute korral tuleb lisaks kõvakatteta teedele ületada põlde, tuisuvaaludes metsasihte või sügisvihmade tõttu tavamasinale läbimatuks muutunud taluteid.

Paralleelselt Eesti metsa- ja maastikutulekahjudega lahvatasid ulatuslikud tulekahjud nii Kreekas, Soomes, Rootsis kui Lätis. Juuni ja juuli olid keskmisest soojemad suuremas osas Euroopas. Euroopa keskkonnaagentuur on öelnud, et kuumalained ja põuaperioodid intensiivistuvad seoses kliima soojenemisega veelgi.

Päästeamet määras suure tuleohuga aja üle-eestiliselt kahel korral, kokku kestis see 40 päeva. Piirkondlikult jäi tuleohuga aeg kehtima kauemakski, kõige kauem kestis piirang Jõgevamaal – kokku 75 päeva. Maksimumtemperatuurid ulatusid enam kui 30 kraadini ning sademeidki oli poole vähem kui tavapäraselt.

Töörohkest suvest räägivad kõnekad faktid, et metsa- ja maastikutulekahjude arv suurenes kolme aasta keskmisega võrreldes 41 protsenti, prügi, lõkke ja grilliga seotud tulekahjude arv 55 protsenti. Väikesed ja lokaalsed põlengud ei pruugi tunduda küll niivõrd tähtsad, kuid ka prügikastipõlengust võib alguse saada suurem õnnetus, nagu juhtus mais Tallinnas, kus erahoovis põles 14 sõiduautot.

Kaitseväe keskpolügooni põleng kestis seitse päeva, kohal oli viis riiklikku ja viis vabatahtlikku komandot, päästetöödel osales 116 päästjat, kellest 45 vabatahtlikud.

Vikipalu metsapõlengul, kus käis kohal ka president Kersti Kaljulaid, oli samuti kaalukas roll vabatahtlikel. 11 päeva jooksul olid abis 20 riiklikku ja 17 vabatahtlikku komandot. 262 riikliku päästjaga koostöös tegutsesid 85 vabatahtlikku päästjat komandodest, 56 kaitseliitlast, 66 inimest reservpäästerühmast ja 296 vabatahtlikku inimest, kes olid reageerinud näiteks üleskutsele Facebookis. Kõik nad tegid seda kurnavat tööd palavatel suvepäevadel oma vabast tahtest ning selle eest rahalist tasu saamata.

Kokku seitsmel korral oli sel suvel Eestis olukord, kus elupäästevõimekus oli kadumas. Mitme juhtumi lahendamisel tekkis olukord, kus samal ajal kui kogu elupäästev ressurss oli hõivatud, lisandus uusi väljakutseid.

Näiteks augusti alguses süttinud katla põlengule Ida-Virumaal sõitis kohale auto Tartust, mis on 161 km kaugusel, sest kõik lähemad komandod kustutasid kaitseväe keskpolügooni. 

262 riikliku päästjaga koostöös tegutsesid 85 vabatahtlikku päästjat komandodest, 56 kaitseliitlast, 66 inimest reservpäästerühmast ja 296 vabatahtlikku inimest, kes olid reageerinud näiteks üleskutsele Facebookis.

Seega ei ole meil päästjaid piisavalt. Kagu-Eesti on selle suve kontekstis kõnekas näide: kui inimesi ei jätku, on seda suurem koormus neil, kes saavad ja tahavad kogukonnas turvalisusega tegeleda. See ei tähenda ilmtingimata vaid rasket päästjatööd, vaid ka ennetamist, noortega tegelemist, oma päästjate koolitamist, nendele varustuse hankimist. Mõnigi kord ka lihtsalt hea sõnaga toetamist ja motiveerimist – see on isegi kõige tähtsam. Neid inimesi ei motiveeri seda tööd tegema raha – seda nad lihtsalt ei saa –, vaid ligimeste abistamine.

Sel suvel osales päästetöödel kokku 110 komandot, neist pool koosnes priitahtlikest päästjatest. Päästeliidu juhina on mul hea meel, et saime anda niivõrd kaaluka panuse. Ja me teame, et meid usaldatakse. Seda näitab ka siseministeeriumi üle-eestiline uuring, kus vabatahtlikest organisatsioonidest usaldati kõige enam just vabatahtlikke päästjaid (84 protsenti).

Üks kõnekas moment samast uuringust veel: vastajatest 54 protsenti pooldas seisukohta, et elanike turvalisuse eest hoolitsemine peaks kindlasti või pigem jääma politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. Inimeste endi aktiivsust kodukoha turvalisuse tagamisel pooldas pigem või täielikult 44 protsenti.

Me lubame Päästeliidu poolt ka edaspidi, et anname oma parima turvalisuse tagamisel ja oleme päästeametile võrdne partner.

Tagasi üles