/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/12/7571797t1h52a1.jpg)
Möödunud nädalast algas Eestis ametlik gripihooaeg, mis tähendab, et terviseamet hakkab terasemalt jälgima ülemiste hingamisteede viirusnakkuste levikut ning jagama iganädalasi andmeid hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumiste kohta.
Eestis ringlevad rinoviirused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3355 haigestunut, kellest suurema osa moodustasid kuni viieaastased lapsed. Haigestunute osakaal maakondade lõikes oli üsna sarnane.
„Selline haigestunute koguhulk on hooaja alguse mõttes tavapärane,“ ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. „Haigestumisi põhjustasid peamiselt rinoviirused, üksikutel juhtudel tuvastati haigustekitajate hulgas ka paragrippi ja RS-viiruseid. Gripiviiruseid veel ringlusest ei leia.“
Kuna gripiviiruseid veel ringluses ei ole, on just praegu õige aeg mõelda gripivastase kaitse saamisele. Gripiviirused jõuavad tavapäraselt kohale detsembris vahel ka varem. Grippi haigestumise kõrgaeg jääb reeglina veebruarikuusse.
„Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Eriti oluline on vaktsineerimine vanemaealiste inimestele, sest varasemate aastate kogemuste põhjal on just nemad gripi puhul kõige haavatavamad,“ tõdes terviseameti gripispetsialist.
Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10–14 päeva pärast vaktsineerimist ja selle kaitse kestab kuni aasta. „Gripivastast kaitset tuleb uuendada igal aastal. Kui praegu vaktsineerida, siis jõuab kaitse enne gripiviiruste kohale jõudmist kenasti välja kujuneda,“ lisas Sadikova.
Lisaks eakatele peaksid end kindlasti vaktsineerima kõik kroonilisi haigusi põdevad või nendega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed, samuti need, kes töötavad lastega. Vaktsineerimine annab kaitse esmalt vaktsineeritule enesele, lisaks kaitseb tema lähedasi, kuna sellega takistatakse viiruse levikut enda ümber.
Möödunud hooajal vajas gripi tõttu haiglaravi 1946 inimest, neist 212 sattus intensiivravi osakonda ja 94 inimest lahkus gripist tingitud tüsistuste tõttu. Suurema osa haiglaravi vajanutest ja lahkunutest moodustasid inimesed vanuses 65 ja enam.
Sügistalviseks gripihooajaks loetakse ajavahemikku alates oktoobrist kuni aprilli lõpuni. Sel perioodil edastab terviseamet regulaarseid ülevaateid ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise kohta ning jagab soovitusi ja nõuandeid haigestumiste vältimiseks.