Galerii: Taagepera lossi spaa pakub stiilset elamust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lossispaa Wagenküll tegevjuht Angela Järg tervitab külalisi peagi avatavas spaas. Tema selja taha jääb spaa suurim bassein.

FOTO: Arvo Meeks

Kes neil päevil Taagepera lossi satub, saab varasemast tublisti luksuslikuma kogemuse osaliseks. Avatud on uus restoran, uuendatud ja nüüdisajastatud on nii lossihotelli vestibüül kui ka toad. Kõige krooniks avab peagi uksed efektse välimusega spaa.

Ehitustööd lossis ehk uue nimega lossispaas Wagenküll ja selle kõrval asuvas vanas sanatooriumihoones on käinud möödunud kevadest saati. Uuendused jäävad silma juba lossi astudes. Muudetud on teenindusleti asukohta ning fuajees on külaliste ootel kollektsioon uhkeid kollaseid tugitoole, kus saab aega veeta kas või kunstipäraste nuppudega malet mängides. Püsivalt on avatud õitsvate puude imitatsioonidega kaunistatud ja klientidele avause kaudu kokkade tööst ülevaadet andev Resto Wagenküll, mis pakub

à la carte

menüüd ja teiste seas Josperi ahjus valmistatud toite. Viimast võrreldakse grillimaailmas söeahjude Rolls Royce’iga, sest puusöeahjus kõrgel kuumusel küpsetamine säilitab roogade mahlasuse ja tekstuuri.

Uuendatud on ka lossis tegutseva hotelli tube. Neisse pääseb nüüd võtme asemel magnetkaardiga ja Delux toa 2,2 meetri laiune voodi paistab silmale veel poole suurem. Kõige suurem muutus on aga tabanud maja keldrit.

Seal laiub nüüd ligi 900 ruutmeetril spaa- ja saunakeskus. Ehitustööd veel käivad, kuid spaa ilme on juba nähtav. Ruumidesse astudes haarab kohe silma detailidele kulutatud tähelepanu. Juba keldrisse viiva koridori lambid pole niisama ilusad, vaid disainitud veetorujuppidest. Spaas püüavad pilku mitmesugused valguslahendused ja eritellimusel valmistatud mööbel, kõik lossile omaselt väljapeetud.

Mõeldud kõigile

Spaa- ja saunakompleksis on viis sauna: soola-, auru-, merevaigu-, leili- ja suitsusaun, millest viimase ehituseks on kohale toodud ehtsa kasutuses olnud suitsusauna palgid. Samuti leiab sealt külmaveebasseini, mullibasseini ning nii šampanja- kui Jaapani vanni. Ehk kõige efektsema valguslahendusega on suur bassein.

Keldrikorruse spaakeskuse seintel on mitmes kohas säilitatud ajaloolist seinamustrit. «Sisekujunduse mõte oli siduda tänapäevane mugavus ja kvaliteet lossi atmosfääriga ning väärikusega ja näidata ka sisekujunduses detaile varasemast lossi ajaloolisest interjöörist,» lausus kompleksi tegevjuht Angela Järg lossis ringkäiku tehes.

Spaahoolitsuste pool pakub nii spetsiaalselt meestele välja töötatud paketti kui ka beebiootel emadele loodud protseduure. Valikust ei puudu ka turbavann ega romantiline šampanjavann.

Ruumide ilme eest hoolitses sisekujundaja Jaanis Ilves ning spaa osa valmis koostöös Lauri Teoreinuga.

Tänu uuendustele on lossispaas tööd leidnud lisaks varasemale neljale veel 26 inimest, kuigi mitu neist töötab osakoormusega. Nende seas on nii kohalikke kui kaugemalt tulijaid, näiteks mõned kokad tulevad Tallinnast ja Tartust ning elavad Taageperas nädal korraga. Üks kokk kolis piirkonda suisa Norrast. Angela Järg tunnistas, et tööjõudu polnud lihtne leida, kuna teenindajatelt eeldati mitme keele valdamist.

Investeering üle kahe miljoni euro

Vaatamata sisekujunduse luksuslikkusele kinnitas naine, et sihtrühm pole vaid jõukad. «Mõni inimene saab ehk spaa külastust sagedamini lubada.»

Tegevjuht ei olnud mures, kas kliendid perifeeriasse kohale jõuavad. «Küsimus on selles, kust ääremaad vaadata. Tallinnast vaadates on see ääremaa, aga kui vaadata Eestist väljapoole, siis kuhu tuleb rohkem soodsama hinnaga rahvusvahelisi lende? See on Riia, mitte Tallinna lennujaam, ning Riia on meile lähemal.»

Spaa- ja saunakeskus avatakse oktoobri teisel poolel, konkreetset kuupäeva praegu veel ei avaldata.

Investeeringuteks on kulunud umbes 2 miljonit eurot ja eeldatavasti on kulutusi veelgi. Väike toetus saadi ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt, ent peamiselt on investeeringud teinud Taagepera Loss OÜ, mis kuulub eestlastest omanikele. «Eks kasumit soovivad loomulikult kõik ettevõtted teenida, aga lossi puhul on oluline ka selle säilitamine ja väärtuse kasvatamine ning seda nii teenuste kui ka kogu kompleksi seisukohalt. Kindlasti peab ka investeeringute maht pikemas perspektiivis end ära hakkama tasuma,» mainis Järg.

Spaa arenduse eestvedajad on Lauri Teorein ja Lauri Karna, kellel on varasem kogemus Viimsis asuvate Tallinn Viimsi spaa ja Lavendel spaa ning Grand Rose spaaga Saaremaal. Spaa ehitusega tegeles Genial Works OÜ.

Ehitamine lossikompleksis ei lõppe aga spaa valmimisega. Tuleva suve hakuks peaks valmis saama ehitus endises sanatooriumihoones, nüüdse nimega Pargimajas, kus on kokku 40 tuba. Koos lossis asuva 30 toa ja valitsejamaja viie korteri tüüpi toaga saab kompleksis seega olema 75 tuba.

Pargimaja ja loss on juba ühendatud maa-aluse tunnelgaleriiga, mille viimistlemine peaks lõppema Pargimaja valmimise järel. «Tahame siin eksponeerida lossi ajalugu läbi eri perioodide. Päris paljude siin sanatooriumis aega veetnud loomeinimeste loomingus on mõjutusi ka siinsest kaunist loodusest ja rahust ning vaikusest,» avas Angela Järg tunneli ehituse plaane.

Tagasi üles