Õiguskantsler Ülle Madise on viimastel päevadel saanud kirju hooldekodudes elavatelt pensionäridelt, kes kurdavad, et nad on üksi elava pensionäri toetusest ilma jäänud. Põhjus on selles, et mõned kohalikud omavalitsused arvavad hooldekodutasu omaosaluse määramisel pensionäri sissetulekute hulka ka üksi elava pensionäri toetuse. Selline seaduse tõlgendus on vale. Õiguskantsler kutsub omavalitsusi üles seadust täitma.
Riigikogu on näinud üksi elava pensionäri toetuse ette vaesust vähendava meetmena. Seda ei arvata ka toimetulekutoetuse määramisel inimese sissetulekute hulka, ütles õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts. Ta lisas, et üksi elavad pensionärid peavad toetuse kätte saama täies ulatuses ning sellelt ei tohi kinni pidada muu hulgas hooldekodutasu. Vastasel korral ei paranda toetus hooldekodus elavate pensionäride toimetulekut, vaid kohalike omavalitsuste majanduslikku olukorda.
Luts teatas, et omavalitsustes on paraku tavaks, et hooldekodutasu omaosaluse maksmiseks peetakse kinni kuni 95 protsenti inimese pensionist ja muudest sissetulekutest. Selle tulemusena jääb pensionäridele iga kuu mõni kuni mõnikümmend eurot. See raha kulub tihtipeale prillide ja retseptiravimite ostmiseks, samuti vajalikele tervishoiuteenustele (nt hambaravi ja füsioteraapia), mida haigekassa täielikult ei kompenseeri. Niisuguste kulude katmiseks saaks hooldekodus elav eakas kasutada üksi elava pensionäri toetust.
Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot. Selle toetusega soovis riik suurendada üksi elava eaka majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesust pensionäri elukohast sõltumata. Üksi elava pensionäri toetust hakati abivajajatele välja maksma eelmisel nädalal.
