Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

Heimar Lenk: piletita ühistransport on igal juhul parem kui piletiga sõitmine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Heimar Lenk
Heimar Lenk Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tasuta bussisõit on toonud väiksemad tõmbekeskused hetkega rahvale lähemale, leiab riigikogulane ja Põlva vallavolikogu liige. Järgmine samm võiks tema meelest olla juba tasuta prügivedu, et lõpeks metsade risustamine.

Loomulikult on piletita sõit parem ja mugavam, kui iga reisi alguses bussijuhi kõrval seista ja püstijalu raha lugeda. Astud sisse, ütled tere ja piilud, kus mõni istekoht parajasti vaba. Ja kui sõit läbi, võid rõõmuga rahakotti vaadata. Nii mõnigi euro on alles jäänud.

Ka mina ise olen nüüd huba mitu korda tasuta transporti proovinud ühtpidi nii huvi kui teisalt ka asja pärast.

Ei läinud kaua aega, kui otsustasin, et seekord lähen Põlvast Tartusse bussiga, mitte autoga nagu tavapäraselt harjunud olin. Tuleb tunnistada, et sellel tasuta bussisõidul on jumet küll, sest kui pärastlõunal Põlvasse tagasi jõudsin, olin säästnud tervelt kuus eurot. Kolm sinna- ja kolm tagasisõidul – tsiteerides klassikuid, ütleksin: «Pole paha!»

Varem rahakoti paksuse järgi otsustanud Põlva tavapensionär võib endale nüüd nädalas mitu sellist sõitu lubada. Üks päev läheb sedasi Tartusse arsti vastuvõtule, teisel päeval võtab teekonna ette Räpinasse toidukraami varuma.

Kuid tegelikult on kasusaajate hulk veelgi suurem. Võitjate seast leiame koolilapsed ja üliõpilased, kuid ka tööl käijad, kes võivad sedasi igakuiselt säästa üle 50 euro – olenevalt sellest, kui pikk tee tuleb ette võtta.

Ära ei saa unustada raamatukogu külastajaid ega kultuurihuvilisi. Pole mingi saladus, et Tartu ning paljud väiksemad tõmbekeskused tulid hetkega Kagu-Eesti rahvale lähemale.

Võitjate seast leiame koolilapsed ja üliõpilased, kuid ka tööl käijad, kes võivad sedasi igakuiselt säästa üle 50 euro, olenevalt kui pikk tee tuleb ette võtta.

Lisaks raha kokkuhoiule annab tasuta sõit ka inimesele vabaduse teha valikuid. Kommertsliinidel saab esimeseks valikuks raha, tasuta liinidel soov lihtsalt kuhugi sõita.

Võru ja Põlva maakonna transporti korraldav Kagu-Eesti ühistranspordikeskus on lubanud avada uusi liine ja korraldada paremini ka liinivõrku. Kavas on parandada ühendust maakonnakeskuse ning valdade vahel. Sellegi poolest on igal juhul tunda, et ühendus on juba läinud iga kuuga paremaks.

Seda, et tasuta bussisõit on hästi vastu võetud, näitab reisijate suurenenud arv.

Kui näiteks võrrelda eelmise aasta suve lõpuga, on see pöördunud tõusuteele kõigis kolmes Kagu-Eesti maakonnas. Värskelt ilmunud valideerimisandmete põhjal on bussisõitjate hulk Põlva- ja Võrumaal kasvanud umbes veerandi võrra, Valgamaal koguni pea poole võrra.

Kui vaadata Eestit tervikuna, siis kõige agaramaid bussiga sõitjad võib kohata Ida-Virumaal. Seal kasvas nende hulk aastaga koguni pea kaks korda. Jõgevamaal eelistas bussisõitu 63 protsenti inimestest ning Viljandimaal 50 protsenti.

Need on suured ja rõõmu tegevad arvud ning kuigi kogu kasv pole tulnud veel tasuta transpordi arvelt, on see siiski oma mõju avaldanud.

See näitab selgelt, et eestimaalane tahab sõita, käia linnades ning kaemas kaugemaid paiku. Inimestele on vaja vaid võimalus anda ning loodetavasti näeme peagi, et ühistranspordi kasutamine kogub veelgi enam populaarsust.

Loomulikult on tasuta bussisõidu tulemisega olnud mitmel pool kuulda nurinat, et bussid pole igal pool mugavad ja rahvast on liiga palju. Siia vaid lühike vastus: andke aega atra seada. Piletita sõit käivitus vaid paar kuud tagasi ning nii suur kasutajate hulk on sulgenud ka kõige suuremate kritiseerijate suud.

Värskelt ilmunud andmete põhjal on bussisõitjate hulk Põlva- ja Võrumaal kasvanud umbes veerandi võrra, Valgamaal koguni pea poole võrra.

Kindlasti tuleb juurde uusi busse ning väiksemaid hakatakse suurematega asendama, kuid kõike ikka samm-sammult.

Ühistranspordikeskustel on olemas vajalik valmidus, et kohandada marsruute maarahva soovidele vastavalt.

Ennekõike peame olema rõõmsad selle üle, et ühistranspordi kasutajaid niivõrd palju lisandunud on. Kagu-Eesti põhjal julgen väita, et eestlastes on kasvamas uus harjumus: tasuta ehk piletita bussisõit.

Kui nüüd pisut filosofeerida ja liikumisvabadust veelgi laiendada, siis võiks olla tasuta liine veelgi rohkem.

Praegu toetab riik kommertsliine niigi suurte summadega, ehk tasuks teha ka siin muudatusi ja mõni liin veel piletivabaks muuta. Võidaks nii elanikud kui ka riik. Leian, et suund peaks olema selline, et kommunaalteenused jäägu kasumivabaks ja orienteerugu vaid inimese teenindamisele.

Näiteks võiks olla tasuta prügivedu, mis lõpetaks vanade autokummide ja külmutuskappide vedamise kuhugi metsa alla.

Kui linna ääres oleks ikka tasuta suured konteinerid, viidaks prügi sinna, mitte metsa. Kuidas see asi rahaliselt reguleerida, otsustagu poliitikud ja ametnikud, kuid minu arvates võiksime selliseid meetmeid kaaluda.

Riigieelarve on meil riigi 11 miljardit eurot ja selle piires tuleb toimetada. Kuhu raha suunata, oleneb otsustajate soovist.

Mitmete teenuste rahastamise, mida kasutame iga päev ja järjepanu pikki aastaid, võiks lihtsamaks teha. Jääks ära keeruline arvestamine, arveldamine ja üksteisele maksmine. Ootamatu idee? Võib-olla.

Igatahes on piletita ehk tasuta transport meile tee kätte näidanud. Riik on seisnud rahva huvide eest ja õige ka, sest tarbijale on elu tehtud veidigi lihtsamaks. Tema ei pea iga sammu pärast rahakotti välja võtma. Kokkuvõttes võidame kõik. Piletita on ju parem sõita kui piletiga.

Tagasi üles