Ametist lahkunud juhatajale tuli hüvitist maksta

Tõrva haigla ja tervisekeskuse liitmisel moodustatav Tõrva tervisekeskus otsib uut juhti. Mullu augustis ametist vabaks saanud endine mõlema asutuse juht Heli Holm (paremal) uuesti juhiks ei kandideerinud. Foto: Arvo Meeks

Mullu lahkarvamuste tõttu töölt lahkunud Tõrva haigla ja tervisekeskuse juhataja Heli Holm pöördus töövaidluskomisjoni ja sai mõlemast asutusest hüvitist. Ei tema ega praegune juht uue ühendasutuse etteotsa enam ei kandideerinud.

Tõrva haigla nõukogu moodustas eelmisel aastal kahe patsiendi lähedase kaebuse järel erikomisjoni, mis leidis juhi töös punkte, millega poldud rahul. Muu hulgas heitis nõukogu ette haigla ülerahvastatust ja väidetavalt alkoholiprobleemiga arsti tööl hoidmist. Vastuolude tõttu andis Holm sisse lahkumisavalduse, nõukogud otsustasid aga avaldust eirata ja Holmi ametist tagasi kutsuda.

Lisaks juhiametile varem samal ajal ka Tõrva kiirabis õena töötanud Holm pöördus töövaidluskomisjoni.

Tõrva vallavanema ja mõlema asutuse nõukogu esimehe Maido Ruusmanni sõnul oli seal vaidluskoht, kas Holm töötas asutustes juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel. Tööleping nõuab lepingu ülesütlemise korral hüvitise maksmist, juhatuse liikme leping mitte.

Töö on töö ka lepinguta

Holm juhtis tervisekeskust 15 ja haiglat 10 aastat. Toona sõlmitud lepingu alusel võis ta asutuste juhtimise kõrvalt töötada ka kiirabis. 2013. aastani allus Tõrva kiirabi Tõrva tervisekeskusele ja sealt edasi Valga kiirabile, kus Holm jätkas tööd tervisekeskuse juhtimise kõrvalt.

Tervisekeskuse nõukogu oli seisukohal, et töölt lahkumise ajal töötas Holm vaid juhatuse liikme lepingu alusel ja seetõttu hüvitist maksta ei tule. Eriti, kuna kiirabitöö, mis Holmi ametipostidelt oli ainus sisult töölepingule vastav, ei allunud enam tervisekeskusele. Nõukogu leidis, et Holmiga sõlmitud lepingu nimetus oli küll tööleping, kuid sisu poolest oli tegu juhatuse liikme lepinguga, sest peamine tööülesanne oli ühingu põhikirjajärgse tegevuse korraldamine.

Töövaidluskomisjonis tuli kompromissina nii tervisekeskusel kui ka haiglal siiski tänavu veebruaris kompensatsiooni maksta. Holmi poolt algselt soovitud kuue kuu hüvitise asemel maksis tervisekeskus kompensatsiooni kolme ja haigla ühe kuu töötasu ulatuses.

Juhikonkursile laekus kolm avaldust ning ei Holmi ega praeguse ajutise juhi Peeter Arro oma nende hulgas polnud.

Mõlema asutuse ajutise juhi Peeter Arro sõnul tuli hüvitist maksta seetõttu, et kuigi kiirabis töötamise kohta polnud tervisekeskusega töölepingut sõlmitud, oli Holm siiski sisuliselt seal tööl. «Kui inimene oli seotud töölisena, siis konkreetne töö tegemine toimus. Mis sellest, et töötamise lepingut kui sellist ei olnud. Tal oligi õigus hüvitisele.»

Haigla ja tervisekeskus on nüüdseks plaanis ühendada ning 14. oktoobril lõppes konkurss, mille võitja saab ühend­asutuse juhiks ja peab ühinemise ellu viima. Holm ütles nädalapäevad tagasi, et osa töötajaid loodab siiamaani, et ta naaseb.

Lisaks kiirabile nüüd ka perearstiõena töötav Holm ei välistanud siis veel kandideerimist, kuigi ei uskunud, et temaga läbirääkimisi pidama hakataks. Ta lisas, et praegu kestab haiglas edasi kõik see, mida omal ajal talle ette heideti. «Vaja oli lihtsalt üks must lammas leida.»

Laekus kolm avaldust

Juhikonkursile laekus kolm avaldust ning ei Holmi ega praeguse ajutise juhi Peeter Arro oma nende hulgas polnud. Lisaks Helme pansionaati juhtiva Arro sõnul on tal liiga suur töökoormus. «Võib-olla ei ole väga ilus ka, et samalaadsel ettevõttel nagu pansionaat on sama juhataja kui tervisekeskusel ja haiglal.»

Maido Ruusmanni sõnul ongi asutust eelkõige juhtima oodatud uus inimene. Kommenteerides seda, kas mured haiglas jätkuvad, ütles Ruusmann, et enam pole ta kaebusi saanud. «Julgen öelda, et on läinud paremaks. Hooldatavaid on vähem, mille tulemusena on haiglas olevatel patsientidel tõenäoliselt olukord parem.»

Ühinenud tervisekeskuse remont pidi algama tänavu sügisel, ent on mõnevõrra viibinud seoses asjaoluga, et hoone on muinsuskaitse all. Seetõttu võtab projekteerimine ka plaanitust pisut rohkem aega. Ruusmanni sõnul on mõistlik alustada ehitamisega kevadel, et mitte jääda külmale ajale.

Ühendasutuse filiaalina oli kaalumisel ka Pikasilla koolimajja üldhooldekodu loomine. Seda analüüsib vald jätkuvalt, sest turule on tekkinud erasektori konkurendid.

«Praegu on Helme alevikus endise kutsekooli peahoones ehitustööd Helme pansionaadil käimas ja esimesel märtsil tahavad seda avada. Helmesse tekib erasektori poolt juurde uusi hooldekodukohtasid. Laua ümber on käinud ka endise Pokardi kooli omanike esindaja. Hooldekodu plaanival hoiu-laenuühistul on väidetavalt rahastus olemas ja sinna on plaanitud luua kuni 200 hooldekodukohta,» kirjeldas Ruusmann.