Lüllemäel tähistati kirjanik Jaan Lattiku 140. sünniaastapäeva

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lüllemäel tähistati Karula valla päritolu kirjaniku, riigimehe ja vaimuliku Jaan Lattiku 140. sünniaastapäeva.
Lüllemäel tähistati Karula valla päritolu kirjaniku, riigimehe ja vaimuliku Jaan Lattiku 140. sünniaastapäeva. Foto: Toomas Pai / Lüllemäe põhikool

Kolmapäeval, 17. oktoobril tähistati Lüllemäel Karula päritolu kirjaniku, riigimehe ja vaimuliku Jaan Lattiku 140. sünniaastapäeva. Sel puhul avati Lüllemäe raamatukogus näitus "Teejuht", millega tutvustatakse Lattiku päeva tähistamise traditsiooni.

Järgnes foorum, milles Jaan Lattikut meenutasid teiste hulgas pastor Enno Tanilas, endine välisminister Marina Kaljurand, Lüllemäe kooli vilistlane Rein Randver, folklorist Marju Kõivupuu ja mitmed teised. Paavo Annus tõi vaatajate ette haruldased arhiivikaadrid, mis Jaan Lattikust filmitud.

Valga vallavalitsuse nimel tervitas kohalviibijaid asevallavanem Kalmer Sarv, kes haridusinimesena rõõmustas, et kohale oli tulnud ka palju noori. "Lattik oli ennekõike lastekirjanik, ta oli krutskimees, kes tõi paljudele sära ja rõõmu," sõnas Sarv ning avaldas lootust, et Jaan Lattik võiks tänini olla paljudele eeskujuks.

Karula kirikuisa Enno Tanilas luges ette Jaan Latiku meenutusi sõprusest, millega algab teos "Teekond läbi öö", samuti juubelihõnguline raamat, mis sai tänavu 60 aastaseks. "Juubel on ka Lattiku sünniaastapäeva tähistamisel, esimene konverents peeti 20 aastat tagasi," meenutas Tanilas, "Juubelijuttu ajades on hea meenutada, et meil on tänavu palju ümmargusi tähtpäevi. 700 juubelit tähistab ka Jaan Lattiku kodukirik Karulas, mis on seega üks Liivimaa vanimaid sakraalhooneid"

Esimest korda Karulas viibinud Marina Kaljurand avaldas arvamust, et kui ei oleks Jaan Lattiku tegevust suursaadiku ja välisministrina, ei oleks Eesti välisteenistus ja suhted sellised, nagu need täna on.

"Lattiku tegevus saadikuna lõppes emigreerudes, kuid välisteenistuse töö jätkus katkematult ning viis edasi Eesti järjepidevust. Tänane välisteenistus on väga erinev sellest, milline see oli kahe sõja vahel. Oleme koos teistega, kes jagavad samu väärtusi, põhimõtteid ja arusaamu sellest, millises maailmas soovime elada. Meie välisteenistus ei oleks täna selline, kui poleks olnud mehi nagu Jaan Lattik," selgitas Kaljurand.

Lüllemäe põhikooli vilistlane Rein Randver arvas, et just Eesti riigi sajandal juubeliaastal on sobilik meenutada selliseid mehi, nagu Jaan Lattik. "Oleme siin, et hinnata ja väärtustada Jaan Lattikut, kui selle piirkonna suurmeest, kes panustas Eesti riigi paremasse käekäiku. Seda on sobilik meenutada Eesti riigi 100 sünnipäeval," sõnas Randver, kellele valmistas rõõmu, et kohalik kool endisi väärtusi edasi kannab.

Peale sõnavõtte esitles Toivo Kotov tähtpäevaks valminud kogumikku Jaan Lattiku juttudest, mis kannab pealkirja "Minu Karula album". Lüllemäe raamatukogu juhataja Triinu Rätsepp tutvustas uut interaktiivset infotpunkti, mis nüüdsest raamatukogus külastajatele Jaan Lattiku ning Karula kandi kohta teavet jagab.

Jaan Lattiku sünnipäeva tähistamine jätkus koolilaste kontserdi ja mälestusjumalateenistusega Karula kirikus ning traditsioonilise teatejooksuga "Teejuht", mis algab kirjaniku sünnitalust Mäkistelt ning lõpeb Karula kiriku juures. Külalised asetasid pärjad Jaan Lattiku mälestuskivile Mäkiste teeotsas ning pidulikult avati ka sünnitalu piiri märkiv piirikivi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles