Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Ruusa põhikooli noored õppisid Taevaskojas loodust tundma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ruusa põhikoolipere kolis päevaks Taevaskotta, et loodusega tutvust teha.
Ruusa põhikoolipere kolis päevaks Taevaskotta, et loodusega tutvust teha. Foto: Kurmet Karsna

Ruusa põhikooli koolipere kolis neljapäeval, 18. oktoobril terveks koolipäevaks Taevaskoja loodusesse. Õuesõppepäeva eesmärk oli looduse ja looduskasutuse tundmaõppimine läbi vahetu kogemuse.

Soovisime arendada õpilastes oskust vaadelda, mõista ning selgitada looduses eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui tervikut.

Õuesõppepäeva alustati ühise matkaga Taevaskoja matkarajal. Alguses läbisime Väikese Taevaskoja, mille kaldal paikneb Devoni liivakivi paljand ja allikate uuristatud kaks koobast: Neitsikoobas ja Emalätte koobas.

Edasi ootas meid Suur Taevaskoda, kus paljanduvad Kesk-Devoni Burtnieki lademe Härma kihistiku põimkihilised liivakivid.

Pärast 2,5 kilomeetrilist matkatee läbimist toimusid edasised tegevused ainete pesades. Sel aastal olid õpetajad välja mõelnud viis pesa: matemaatika-, keelte-, loovus-, spordi- ja looduspesa.

Iga liitklassirühm sai endale orienteerumiskaardi, kus olid märgitud pesade asukohad. Igas pesas oli tegevuse/ülesande lahendamiseks aega 25 minutit. Peale seda tuli liikuda järgmisesse pessa.

Keeltepesas jutustati Suure Taevaskoja legendidest, mis pajatasid kaljus asunud koobastest ja salakäikudest, kuraditest, hirmsast maost ja ennast kuldkammiga sugevast näkineiust. Peale selle tuli õpilastel täherägastikust leida sõnu, mis on seotud selle kohaga.

Looduspesas anti algklassiõpilastele ülesandeks valmistada looduses kättesaadavatest materjalidest looduspurjekas, mis püsib vee-peal. Peale purjekate ehitamist toimus Ahja jões demonstratsioon ja kohe selgus, kelle purjekas jäi pinnale, kelle oma läks põhja.

Matemaatikapesas tegid algklassiõpilased hobukastanimunadest numbreid. Mälu treenimiseks mängiti arvude memoriini ning arvutati 20 piires peast. 5.-9. klassi õpilased arvutasid kolme erineva puu vanust, pikkust ja kõrgust. Pingi pikkuse mõõtmiseks tuli kasutada sente ja kontrollimiseks mõõdulinti.

Spordipesas tuli õpilastel proovile panna oma meeskonnatöö oskus ja üksteisega arvestamine. Olulisteks märksõnadeks direktor Kurmet Karsna sõnul olid kiirus, tähelepanelikkus ja osavus.

Loovuspesas liikusid õpilased rongi süsteemis. Liikumise ajal pidid leidma rongiga liitumiseks rongipileti, milleks võis olla looduses olev materjal.

Õuesõppepäev lõppes turgutava lõunasöögiga värskes õhus.

Tagasi üles