Kagu-Eesti piiripunktid asuvad salasigarettide vastase võitluse eesliinil

Andreas Sõlg, maksu- ja tolliameti tolliosakonna peaspetsialist Foto: Raigo Pajula/Maksu- ja tolliamet

Kagu-Eestis asub kolmest Eesti maanteepiiripunktist kaks: Luhamaa ja Koidula. Need on olulised ühenduslülid inimeste ja kauba liikumises nii eestimaalastele kui ka teiste Baltimaade inimestele, samuti asub seal Eesti maismaapiir Venemaaga. Ühtlasi on maanteepiiripunktid ja raudtee piiripunkt eesliinid salasigaretivastases võitluses.

Ajast aega on koos inimeste ja kaupade liikumisega üle piiri toodud ka salakaupu, kui samade asjade hinnad naaberriikides on olnud oluliselt erinevad. Eesti ja Venemaa tubakatoodete hinnad on erinenud pikalt. Erinevus on olnud üks-kaks eurot sõltuvalt margist ning see on kaasa toonud tubakatoodete hankimise teiselt poolt piiri.

Samuti on hinnaerinevus üks põhjus smugeldamise tekkeks. Kui tavapärane reisija võib 40 sigaretti kaks korda kuus üle piiri tuua, siis mõni inimene on valmis neid reegleid rikkuma. Nii püütakse tuua üle piiri ka suuremaid koguseid, mis peidetud nii reisijate enda pagasisse kui ka sõidukitesse – näiteks autode esipaneelidesse ja varuratastesse. Mõistagi tehakse seda põhjusel, et on olemas nõudlus salasigarettide järele.

Varem toodi salasigarette ka organiseeritult üle maismaapiiri Venemaaga, kuid pärast kahe organiseeritud grupi tabamist on selliseid juhtumeid märgatavalt vähem. See näitab, et tegemist ei ole niinimetatud igamehe kuritegevusega, vaid see eeldab piiriülest koostööd ja organiseeritust. Piiripunktides ei ole siiski täheldatud märgatavalt suurenenud salakaubavedu.

Võitluseks salakaubandusega on maksu- ja tolliametil olemas vajalik tehnoloogia, erivahendid ja niinimetatud tubakakoerad ning erikoolitust saanud tolliametnikud.

Juhuslikud sõidukite ja reisijate kontrollid näitavad, et kui 2017. aastal tõi üle lubatud koguse sigarette keskmiselt iga viies sõidukita reisija sajast ja sõidukiga reisijatest iga kuues, siis tänavu on need arvud pisut vähenenud, vastavalt neljas ja viies reisija sajast.

Suurte avastuste statistika, kus sõidukis on olnud korraga paarkümmend tuhat sigaretti ja rohkemgi, ei viita samuti, et just piiripunktide kaudu oleks hüppeliselt tihenenud kaubanduslikul eesmärgil smugeldamine. Maksu- ja tolliameti tehnika on tänu uutele läbivalgustusseadmetele ja paremale pildianalüüsile teinud keerukalt peidetud salasigarettide avastamise lihtsamaks.

Piiril salakaubandusega vahele jäänud inimestel ei ole väga ühtset profiili, võimalust sigarettidega raha teenida kasutavad nii Eesti, Venemaa kui ka mõlema maa teiste naaberriikide kodanikud.

Salakauba vedajad võivad paki pealt teenida kuni ühe euro, kui nad selle ise lõpptarbijatele müüvad. Piirile lähedal asuvad linnad nagu Võru ja Valga on mitme piiri mõjupiirkonnas. Kuigi piiripunktide kaudu toodavate salasigarettide hulk ei ole märgatavalt kasvanud, on nendes linnades tuntav Venemaa ja Valgevene sigarettide osakaal, mis võib ulatuda kuni 20 protsendini. Seda riigi keskmisest suuremat numbrit mõjutab mitu tegurit, nagu näiteks Lätis suhteliselt kergesti kättesaadavad salasigaretid, kohalik nõudlus ja varustajate olemasolu.

Piirikaubanduses Lätiga on oma võimalust näinud ka salasigarettidega kaubitsejad. Näiteks on täheldatud juhtumeid Valgas, kus eestlane, kes on tegelenud pikalt salasigarettide müügiga, pakub oma Valgevene sigarette müügiks Lätis asuvate poodide parklates.

Levinud arvamuse kohaselt on poe- ja salasigaretid kvaliteedilt ja muude nõudmiste osas sarnased, kuid tegelikult see siiski nii ei ole. Euroopa Liidus toodetud sigarettide valmistamine on range kontrolli all ja erinevalt salasigarettidest on nad ka isekustuvad.

Kui tuleohutus on üks külg, siis süstemaatiline salakaubaga kauplemine on tuluallikaks kuritegevusele. Näeme oma igapäevatöös, et salakaubandus on reeglina üks esimestest lülidest pikas kuritegelikus ahelas. Salasigareti ostja aga annab oma käitumisega sellele ka vaikiva heakskiidu.

Maksu- ja tolliameti sisemaa kontrollide eesmärk on selliste kaubavoogude peatamine, kuid piiride avatus teeb selle tolliametnike jaoks kassi-hiire mänguks salakaubavedajatega. Ka sisemaal Lätist Eestisse tulles kasutatakse sõidukeis peidikuid, näiteks topeltseinu kaubikutes koos kattekaubaga. Oleme veel tähele pannud, et Ida-Virumaa salakaubavedajad hangivad oma kaupa pigem juba Lätist, kui üritavad seda üle Narva piiri tuua.

Võrreldes aastatega 2012–2013 on salasigarettide turuolukord Eestis suuresti muutunud: ei ole enam avalikku pakkumist turgudel ja tänavatel. Pigem meenutab müük võrkturustust, kus sigarette müüakse juba teada-tuntud klientidele, keda usaldatakse. Selliseid võrgustikke on raskem avastada ja nende tegevust peatada, kuid samas peatab see ka salasigarettide laiemat levikut ja kättesaadavust.

Maksu- ja tolliamet on aastaid võidelnud selle nimel, et salakaupa jõuaks tänavatele üha vähem. Näiteks takistasime salatubaka müüki avalikes kohtades ja kehtestasime nulltolerantsi lubatud kogust ületavatele sigarettidele. Veelgi olulisem panus on tulnud nendelt inimestelt, kes on salakauba tarbimisest loobunud.

Oluline on reageerida, kui märkad salakaubanduslikku tegevust. Salakaubitsemine ei käi kusagil kaugel, vaid võib aset leida meie enda trepikojas või hoovis ja sellest teatamine muudab kodukandi turvalisemaks meile kõigile. Maksu- ja tolliameti vihjetelefon võtab kõnesid vastu ööpäev läbi, samuti saab meile vihjeid edastada meili teel.