:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/20/11430743t1hd5db.jpg)
2017. aastal tegid perearstid üle 1800 koduvisiidi rohkem kui aasta varem ning suurenes ka õendustöötajate koduvisiitide hulk, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
Perearstid teevad taas üha enam koduvisiite
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearsti infosüsteemi tehniline muudatus korduvretsepti markeeringus vähendas perearstide töökoormuse registreerimist − kui varem kodeeriti korduvretsepti väljastamine korduva vastuvõtuna, siis 2017. aastast on need pigem kodeeritud telefonikonsultatsioonidena. Seda kinnitavad ka Eesti Haigekassa andmed, kus perearsti telefonikonsultatsioonide maht suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga kaks korda.
Seega vähenes möödunud aastal ambulatoorsete visiitide arv arstidel 7 protsenti ja õendustöötajatel jäi võrreldes eelneva perioodiga samale tasemele.
Kokku registreeriti 2017. aastal ligi 10,3 miljonit arsti ja õendustöötaja ambulatoorset visiiti, mida on 5 protsenti vähem kui 2016. aastal. Seejuures suurenes aga arsti koduvisiitide arv 4 protsenti ja seda just perearsti koduvisiitide arvel. Perearstid tegid 6 protsenti ehk veidi üle 1800 koduvisiidi rohkem kui aasta varem.
Kui viimasel kümnel aastal on õendustöötajate töömaht visiitide arvel aasta-aastalt kasvanud, keskmiselt 17 protsenti aastas, siis 2017. aastal oli kasv vaid 0,1%. Suurenes aga õendustöötajate koduvisiitide arv – 3 protsenti. Ligi 96% koduvisiitidest tegid koduõed, nendest pooled hooldekodu patsientidele.
Ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude arv suurenes 5 protsenti, kuid koduvisiite tehti ligi 9 protsenti vähem kui 2016. aastal.