Värska konverentsil vaagiti väikekeelte kestlikkust

Värskas jätkus laupäeval kahepäevane soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverents, kus 21 hõimurahva esindajad arutasid ajakohaseid teemasid soome-ugri rahvaste maailmas

„Me peame mõtlema ajas ette mitte neli aastat, vaid kaks inimpõlve,“ lausus konverentsi avades setode ülemsootska Aare Hõrn. „Peame töötama selle nimel, et meie lapsed kõneleksid meie keeli, et soome-ugri hõimude kiri ja vöö läheks edasi kaugesse tulevikku.“

Vahekonverentsi põhitegevus käib töörühmades, mis käsitletavad rahvuskeelte õpet ja selle edukaid praktikaid, mittemateriaalse kultuuripärandi aktuaalseid küsimusi, infotehnoloogia rakendusi ja meediat, demograafilisi ja rändeprotsesse ning vana ja uue diasporaa küsimusi. Töörühmi juhivad keeleteadlane Sven-Erik Soosaar (eesti), sotsioloog Aleksei Konjuhhov (komi), etnograafid Ildiko Lehtinen (soome) ja Zinaida Strogalštšikova (vepsa). Töörühmades pannakse alus Tartu maailmakongressi töösuundadele.

„See on lähiajaloo kõrgetasemelisim soome-ugri rahvaste kokkusaamine, mis Setomaal on olnud,“ ütles Seto Instituudi juht Ahto Raudoja. „2015 aastal kui Obinitsa oli soome-ugri kultuuripealinn, käis küll Setomaal ka palju soome-ugri rahvaid, aga nii paljude rahvaste esindajaid korraga pole Setomaal lähiajaloos meil viibinud.“

Soome-ugri rahvaste maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mille tegevus tugineb 1992. aastal Sõktõvkaris vastu võetud maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile.

Maailmakongressi täitevorgan on soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kelle kaudu on maailmakongress esindatud ka ÜRO inimõiguste komitee põlisrahvaste töörühmades. Maailmakongressi eesmärkide seas on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd.