Hunte võib algaval jahihooajal lasta mullusest vähem

Hunt.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Neljapäevast algav hundijahihooaeg tuleb Eesti rahvusloomale veidi armulisem, sest eelmise aasta jahilimiite on kavas huntide väiksema arvukuse ja tekitatud kahjude tõttu vähendada, kirjutab Järva Teataja.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil ütles, et hundiseire andmed näitavad huntide arvukuse vähenemist ja sellest tulenevalt puudub ka vajadus neid senisest rohkem küttida. Samuti näitab statistika vähem huntide tekitatud kahjujuhtumeid. «Kui mullu kütiti Eestis esimeses limiidijärgus 74 hunti, siis sel hooajal tuleb see arv kindlasti väiksem,» sõnas ta.

Männil märkis, et varem jagunesid hundijahialad põhiliselt maakondade ja jahtkondade piiridest lähtuvalt. Sellest hooajast tahab keskkonnaamet võtta kasutusele ohjamisalade aluse jahikorralduse, mis on palju ulukikesksem.

Juba viis aastat tagasi tehti Männili ütlust mööda uuringud, et hunte oleks otstarbekam küttida elupaiga põhjal. Tavaliselt on maakondade piirialad rohkem metsastunud ja metsikumad kui maakondade keskele jäävad alad. Männili selgitusel tähendab see, et suurem osa hundikarju elab just piirialadel ning sageli tekkis olukordi, kus ühte karja kütiti mitmest maakonnast.

«See pole õige. Karjad peaksid kuuluma ühte ohjamisalasse, sest vaid nii saab jahti õiglaselt suunata,» sõnas ta.

Männil lisas, et hundid on kõige suurematel maa-aladel elutsevad ulukid ega pea ringi liikudes maakonna piiridest kinni. «Hundikarjasid on meil suhteliselt vähe ehk paarikümne ringis,» lausus ta. «Kui vaadata karjade paiknemist, siis on Mandri-Eestis vaid paar karja, kes elutsevad ühe maakonna piires. Ülejäänud liiguvad kahes kui mitte kolmes maakonnas ringi.»

Männil ütles, et ohjamisalad on määratud nii keskkonnaagentuuri spetsialistide kui ka jahimeeste tehtud vaatlustele tuginedes. Eesti on jaotatud 20 ohjamisalaks. «Tegelikult on ju hundikarjade elupaigad jahimeestele üsna hästi teada,» märkis ta.

Tagasi üles