Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas hoonete energiatõhususe miinimumnõuete eelnõu, millega soovitakse vähendada 2019. aastast uutele hoonetele kehtestatavaid nõudeid.
Riik teeb hoonete soojapidamises järeleandmisi
Eelnõus tehtud muudatuste peamiseks sisuks on kehtivate nõuete täpsustamine ja astmeline üleminek liginullenergiahoone nõudele, teatas ministeerium. Eelnõus sätestatakse esmakordselt ka erandid, mis kohalduvad liginullenergiahoone nõudele.
„Selleks, et hoone võimalikult energiatõhusana ehitamine oleks omanikule mõistlik valik, tulebki miinimumnõuded kehtestada nii, et nende ellu viimine poleks liialt kulukas,“ ütles minister Tammist. Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile tuleb iga viie aasta järel määrata hoonete energiatõhususe kulutõhusad tasemeid, võttes arvesse tehnilist arengut, mis möödunud perioodi jooksul on toimunud.
„Kulutõhusad energiatõhususe miinimumnõuded tagavad hoone omanikule parima alginvesteeringu ja püsikulude suhte hoone ettenähtud kasutusaja jooksul ning sedasi saame energiatõhusate hoonete levikut juba praegu kiirendada,“ lisas Tammist.
Lisaks uute hoonete püstitamisel ja olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kohalduvatele energiatõhususe nõuetele täpsustatakse liginullenergiahoone nõudeid. Võrreldes 2013. aastal sätestatud liginullenergiahoone tasemetega muutuvad nõuded leebemaks.
Eelnõuga sätestatakse liginullenergiahoone nõudele esmakordselt erandid. Liginullenergiahoone taseme saavutamist ei nõuta, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikust põhjendatud või tehniliselt teostatav. Samuti ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet kuni 220 m² suuruse köetava pinnaga väikemajadele.
Väikemajade puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi, kuni uute kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramiseni. Palkmajadele kohalduvad ka edaspidi nõuded pehmendavate koefitsientidega, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.