Valga ja Valka võiksid moodustada ühise omavalitsuse

Tõdeti, et piiriülene koostöö on ühtviisi oluline nii Eesti kui Läti poolele ning naaberomavalitsuste arengut tasuks käsitleda ühiselt.

FOTO: Valga vallavalitsus

Kolmapäeval kogunesid Valga kultuuri- ja huvialakeskusesse nii Eesti kui ka Läti esindajad, et arutleda üheskoos piirialadega seotud probleeme, tulevikuväljavaateid ja koostöövõimalusi. Tõdeti, et piiriülene koostöö on ühtviisi oluline nii Eesti kui Läti poolele ning naaberomavalitsuste arengut tasuks käsitleda ühiselt.

Valka kihelkonnaduuma esimehe Vents Armands Krauklise sõnul on arengu võtmeküsimus töökohad. „Just töökohad toovad piirkonda rohkem noori inimesi, peresid ja lapsi. Koostöö on siinkohal hea võimalus,“ hindas Krauklis, kelle arvates on piiriülene suhtlus meile harjumuspärane, kuid kõik selle võimalused pole ära kasutatud. „On palju variante, kuidas kasutada Valga ja Valka kaksiklinna staatust arengueelisena. Loodan, et leiame täna selleks uusi mõtteid.“

Valga vallavanem Margus Lepik lisas, et omavalitsuste tasandil toimib piiriülene koostöö väga hästi. „Täna on peamine ületada takistused riikidevahelises koostöös. On vaja, et ka Tallinnas ja Riias mõistetaks meie linna eripära ning nähtaks seda ühtse piirkonnana, mis vajab edukaks hakkamasaamiseks eritingimusi ja regulatsioone.“

Arutelu juhtinud Peeter Undi eestvõttel koondati piiriülese koostöö olulisemad valdkonnad ja teemad. Omavalitsused hindasid, et kuigi pääste- ja kiirabiteenus on üle piiri liikuma saadud, vajab siiski lahendamist meditsiiniteenuste jagamine, et ka Läti kodanikud võiksid piiranguteta kasutada Valga haiglat. „Laiemalt vajame mõlema parlamendi tasemel kokkulepet, kus lahti kirjutatud piiriülese koostöö probleemkohad ning nende lahendused. See on minu unistus, kuid peame selleks leidma rohkem toetajaid,“ lisas Krauklis.

Laila Gercane Vidzeme planeerimisregioonist sõnastas täpsemalt piiriala arengu prioriteedid ja vajadused. „Piiriülene koostöö keskendub mõlema poole ühiste väljakutsete lahendamisele, jätkusuutlikule arengule ning kasvupotentsiaali leidmisele. Jätkusuutlik areng koosneb kolmest aspektist: keskkonnast, majandusest ja sotsiaalsfäärist. Väljakutsed on transpordiühenduste tagamine, ettevõtluse ja tööjõuga seotud teemad, kaugus suurematest keskustest ja teenustest ning digitaalsete ühenduste ja inforuumiga seotud küsimused,“ selgitas Gercane.

Piirkonna peamisteks eelisteks hindas ta vastutustundlikke kodanikke, looduse, hariduse ja kultuuri väärtustamisest ning põllumajanduse ja tooraine sektorit.

Rivo Noorkõiv konsultatsioonibüroost Geomedia analüüsis Eesti piirialade suhtlust ja seotust Põhja-Läti omavalitsustega. Noorkõiv hindas, et pärast Eestis läbi viidud haldusreformi on möödapääsmatu kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine. Valgale oluliste märksõnadena tõi ta esile kvaliteetse elukeskkonna, loodussõbraliku majandamise ja mitmekesise kultuuri. Suurima probleemina võib näha elanikkonna kahanemist, mille peatamine vajaks teadlikke meetmeid.

Kohtumisel tuli arutelu alla ka Valga-Valka piiriülese omavalitsuse või eritsooni loomine. Euroopa Parlamendi saadiku Igor Gräzini hinnangul oleks selline lahendus mitte ainult võimalik, vaid ka oluline tõuge piirkonna arengule. Selleks tuleks piirkond vormistada Euroopa Liidu regionaalse koostööüksusena.

„See on väga lähedane lahendus piiriülesele ühisele omavalitsusele. Olen sellest rääkinud Euroopa Regioonide Komitee presidendi Karl-Heinz Lambertziga ning tema vastus oli ühene – jah, see on võimalik. Kindlasti tekivad mõned keerulised küsimused, nagu politsei töö, maksuteemad ja tervishoid, kuid ükski neist ei takista tegelikult idee elluviimist,“ rääkis Gräzin. Tema sõnul on Euroopa Parlamendi nimel esitatud tellimus uuringufirma Saar-Pollile, et küsimuses välja selgitada kohalike elanike arvamus.

Seminari kokkuvõtetes hinnati, et piiriülese koostöö võimalused on täna alakasutatud. Ühiseid huvisid leiti nii hariduse, kultuuri, ettevõtluse, turismi, keskkonna, teenuste kui mitmeski muus valdkonnas. „Järgmine Eesti-Läti programm peaks keskenduma kitsamalt piirialale, täpsemalt Valga ja Valka ümbrusele, kus väljakutsed on suurimad. Ressursside püüdlemisel ei saa võistelda suurte keskustega, nagu Riia ja Tallinn. Meil peab olema oma strateegia, kuidas lahendada probleeme ja saavutada ühiseid eesmärke,“ sõnas Laila Gercane.

Tagasi üles